Ilusad ja terved hambad pole odav lõbu. Küsitlused aga näitavad, et naised kulutavad pigem raha hambaarstivisiidi kui kosmeetiku peale. Mehed on aga kauni naeratuse saamiseks valmis loobuma isegi tehnika ostmisest.

Plommid

Kaasaegsete plommimaterjalide abil on võimalik taastada isegi täiesti katkine hammas. Plommid on erinevad nii oma otstarbe kui ka maksumuse poolest, kuid võib öelda, et halbu materjale praegu lihtsalt ei ole olemas.

Kõik uued materjalid on valgustundlikud, see tähendab, et nad kinnitatakse valguse toimel. Nende valgusspekter võimaldab valida patsiendi hammastega täpselt sobiva värvi.

Loomulikult on sellised viimase põlvkonna materjalid kallimad. Ometi ei tähenda see seda, et need plommid, mida on kasutatud juba mitu aastat, on vananenud ja halvad. Nendest materjalidest plommid seisavad veel kümmekond aastat. Nii et plombeerimise materjal on just see koht, mis võimaldab kokku hoida. Eriti siis, kui tegu on purihammastega. Peamine, et töö oleks kvaliteetne.

Kuidas seda tehakse: Kohaliku tuimestusega. Põhiline on teada, et patsiendil ei ole allergiat mõningate anesteetikumide vastu — sellest tuleb arsti teavitada.

Hollywoodi naeratuse saladus

Kui purihambaid on küllalt lihtne taastada, et nad oma funktsiooni täidaksid, siis esihambad peavad olema kindlasti ilusad. Ning siin ei saa läbi ilma kunstipärase restaureerimiseta. Viimane on aga võimatu ilma laminaatideta. Laminaatide abil võib mitte üksnes taastada lagunenud hambaid, vaid ka muuta tervete hammaste kuju ja värvi. Muide, just tänu laminaatidele säravad Hollywoodi tähtede naeratused. Laminaadid püsivad vähemalt kümme aastat. Nende omanik võib süüa ja juua kõike, vast ainult pähkleid ja kuivikuid tasub vältida.

Kuidas seda tehakse: Portselanist või plastikust valmistatud laminaadid on õhukesed „koorikud”, mis liimitakse hamba esipinnale. Nende suur eelis hambakroonide ees seisneb selles, et nende paigaldamiseks ei ole vaja eemaldada närve ega lihvida hammast.

Tagasi juurte juurde

Juurekanalite ravi on üks kõige aktuaalsemaid küsimusi tänapäeva stomatoloogias. Veel 10-15 aastat tagasi ei võimaldanud tehnoloogia ravida hammast nii, et uue põletiku võimalus oleks täielikult välistatud. Sellepärast seisavadki hambaravi kabinettide taga järjekorras need, kel aastaid üle 30.

Nüüd on kõik teisiti. Arstid on veendunud, et hamba, täpsemini juure eest tuleb võidelda ning püüda seda säilitada iga hinna eest. Juure sisse saab viia tihvti ning selle peale ehitada uue hamba, mida pole võimalik tõelisest hambast eristada.

Kuidas seda tehakse? Läbi avatud juurekanali viiakse hambasse desinfitseerivaid ja põletikku alandavaid ravimeid, juurt ümbritsevaid kudesid töödeldakse laseriga, mille järel kanal „müüritakse kinni”. Selleks korraks alatiseks — tänapäevased materjalid jõuavad juure kõige kaugematesse nurkadesse. Töö kvaliteeti kontrollitakse röntgeniaparaadi abil, mis näitab pilti monitoril.

Ilma probleemideta

Kui siiski pole õnnestunud juurt säilitada, võib kaotatud hamba taastada proteesimise abil, mida tuleb teha võimalikult kiiresti. Muuseas, paljud inimesed, kes on kaotanud 1-2 hammast, isegi ei mõtle selle peale — kui pole just tegemist esihammastega.

Paljud põhjendavad seda sellega, et paari hamba puudumine ei mõjuta elukvaliteeti ega tervist. Aga samuti sellega, et proteesimise puhul peab lihvima ka naabruses asuvaid terveid hambaid. Ometi leiavad stomatoloogid, et proteesimine on hädavajalik.

Loomulikult ei mõjuta ühe hamba puudumine närimist, kuid kahe hamba tekitatud tühimik pole enam ohutu. Samas rikub hammaste puudumine aja jooksul hambumust — tühjaks jäänud kohale liiguvad naaberhambad ning vahed nende vahel suurenevad. Samuti muutub näoovaal. Põsed vajuvad auku, ilmuvad sügavad kortsud ja vaod.

Proteesimise ideaalvariandiks on implantatsioon. Implantaat kohaneb 94%-l juhtudest. Ometi on see küllalt kallis lõbu, nii on jäänud kõige massilisemaks proteesimise variandiks sillad.

Kuidas seda tehakse? Kaasaegsed tehnoloogiad võimaldavad säästa naaberhambaid — sild kinnitatakse nende külge väikeste kinnituste abil.

Hambakivi eemaldamine

Vaatamata sellele, et kaasaegsed plommid säilivad aastaid, oleks siiski parem iga poole aasta tagant hambaarsti külastada. Arst kontrollib kaariese olemasolu ning saab selle välja ravida juba varases staadiumis. See aitab vältida närvi eemaldamist ning hoida kokku kopsaka rahasumma. Vähemalt kaks korda aastas tuleb lasta eemaldada hambakivi. Hambakivi on gingiviidi ehk igemepõletiku põhjustajaks. Gingiviidist pole aga enam kaugel parodontiit, mis on juba üsna tõsine haigestumine, ning võib viia hammaste väljalangemiseni.

Kuidas seda tehakse? Alles hiljaaegu raviti parodontiiti skalpelli abil. Avati igemed, puhastati juured ja koed nende ümber. Nüüd on paljudel stomatoloogidel olemas spetsiaalne ultraheliaparaat. Ultraheli liigub juurekanalit pidi juureni, täidab „sanitari” funktsiooni ning taastab vigastatud luu. Efekt säilib 2-3 aastat ning siis tuleb protseduuri korrata.

Kas valgendame?

Valgendamist teevad tänapäeval nii hambakliinikud kui mõned kosmeetikasalongidki. Parem oleks aga ikkagi kliinikusse pöörduda. Valgendamine on emaili keemiline mõjutamine, mis on siiski enam-vähem agressiivne toiming. Tõsi, kõige kaasaegsemad aparaadid viivad mehaanilise mõjutamise miinimumini. Tasub ka arvestada, et valgendamine annab vaid lühiajalise efekti. Seetõttu soovitatakse patsientidele mitte hambaid valgendada, vaid eemaldada neilt regulaarselt kattu.

Kuidas seda tehakse? Valgendava geeli või laseri abil.

Hoolitseme hammaste eest

Mitu korda päevas pesta? Ühed hambaarstid arvavad, et piisab hommikusest ja õhtused pesemisest, teised soovitavad seda teha iga söögikorra järel. Kolmandad aga kinnitavad hoopiski, et pesemine vigastab hammaste emaili. Ometi kaldub enamus selle poole, et piisab kahest korrast päevas.

Kuidas õigesti pesta? Harjaga pole tarvis suruda hammaste esipinnale, muidu võib tõepoolest emaili ära pesta. Liigutused peaksid olema pühkivad (otsekui pühite nurkadest tolmu).

Pärast sööki on kasulik suud loputada või õuna närida.

Hambaniit. Kasutage niiti, et eemaldada hammaste vahelt toidujääke.

4 küsimust ortodondile

  • Kui vanalt peaks lapse ortodondi juurde viima?

    Niipea, kui lapse piimahambad on lõikunud, et õigeaegselt teada saada, kas ta hambad kasvavad ja arenevad õigesti, kas neid on vaja ravida või tuleks hambumust parandada.

  • Mis on breketid?

    Breketsüsteemid on ette nähtud hambumuse ning hammaste vale asetuse korrigeerimiseks.

  • Milliseid breketeid on olemas?

    Valik on lai — metallist, plastmassist ning keraamilised; märgatavad ning peaaegu märkamatud.

  • Kui kaua tuleb breketeid kanda?

    Keskmiselt poolteist kuni kaks aastat, sõltuvalt vajadusest. Enne breketravi algust soovitatakse teha diagnostilised uuringud ning suuõõne täielik ravi. Ravi käigus soovitatakse regulaarset kontrolli ning korrektsiooni 1-2 korda kuus.