Kui kinnisideed hakkavad elu segama

Tulid jälle koju tagasi, et kontrollida, kas triikraud on ikka väljas. Või ümised pidevalt juba tüütuks muutunud meloodiat. See ärritab. Vahel mõtled ehmunult: äkki on see mingi haiguse algus? Juhtub ju, et tekivad absoluutselt mittevajalikud mõtted. Sa püüad keskenduda muule, kuid ei suuda.

Kinnismõtted segavad elu. Oled kogu aeg millegipärast mures. Ja sinu enda käitumine ei meeldi sulle sugugi. Pidev enesekontroll teeb tigedaks: kas uks on lukus, kas rahakott on käekotis ikka alles jne. Sa ju tead, et kõik on korras, ometi on sul lakkamatu vajadus selles ikka ja jälle veenduda.

Peas keerlevad lakkamatult hiljutised juhtumid. Ärevad mõtted on kogu aeg kohal, kuigi sa seda sugugi ei taha. Miks see siis nii on? Kust tulevad kinnismõtted?

Sul on käsil liiga palju ettevõtmisi

Igapäevased kodused toimetused, probleemid tööl, tulevikuplaanid. Kõik see keerleb alatasa mõtteis. Tahaks lahendada kõike korraga. Ning vahel näibki, et tuled kõigi asjadega suurepäraselt toime. Lõpetad ühe ja võtad kohe ette järgmise. Elad pidevas pinges. Tahad kiiremini valmis saada tülikate toimetustega, samas kardad, et kõik ei tule välja nii, nagu soovid. Pikaleveninud stress tekitabki kinnismõtteid. Nendest on aga täiesti võimalik lahti saada.

Sa kontrollid kõike pidevalt üle

Küllap oled mitmeid kordi koju tagasi läinud, et järele vaadata, kas triikraud või pliit on ikka välja lülitatud. Kuigi saad aru, et kõik peaks olema korras, tunned ometi muret. Tuled koju, ja otse loomulikult on kõik korras. Tahad nendest mõttetutest harjumuseks saanud enesekontrollimistest lahti saada? See polegi nii keeruline.

Eelkõige keskendu oma tegevusele. Püüa vältida masinlikkust ning kontsentreeru pisiasjadele. Näiteks, kui lähed kodust minema, tõmba triikraua juhe seinast välja, kuid ära jäta triikrauda triikimislauale, vaid tõsta see sealt ära. Korda mõtteis: „Tõstsin triikraua ära“. Kui teel tööle hakkad kahtlema, tuleta meelde, kuidas sa triikraua riiulile panid. Samuti käitu teistes olukordades. Kui kustutad supipoti alt tule, tõsta pott teisele pliidiaugule. Kui keerad ukse lukku, vaata, kuidas võtit lukuaugus keerad.

Pane paberile nimekiri asjadest, mida sa pidevalt unustad. Riputa see nähtavale kohale ning loe seda enne kodust väljumist. Üsna pea on sul nimekiri peas. Ja ka ärevaid mõtteid jääb vähemaks, nagu ka poolelt teelt asjatuid koju tagasipöördumisi.

Peas keerlevad lakkamatud mõtted päevasündmustest

Kinnismõtted võivad omandada kõige erinevamaid vorme. Näiteks terve päeva peas keerlev tobe lauluke. Veel rohkem käib aga närvidele, kui mõtled ikka ja jälle päeva jooksul juhtunud seikadele. Pidevalt analüüsid enda ja teiste käitumist ning mõtled: „Aga kui…“

Kui püüad millelegi keskenduda, kuid segavad mõtted ei lase seda teha, sule silmad, hinga sügavalt ning raputa energiliselt pead, otsekui tahaksid kellelegi vastu vaielda. Kui sulle ei anna aga asu juhtum lähemast minevikust (näiteks ütles keegi midagi ebameeldivat), püüa endale selgeks teha, et närveerid asjatult. Selle asemel mõtle millelegi meeldivale, mida võiksid enda jaoks teha. Kujutle, et lesid kodus diivanil ja loed huvitavat raamatut. Kui oledki kodus, loe kas või paar lehekülge, see viib mõtted mujale. Peaksid endale uued harjumused välja nuputama.

Sageli tulevad ärevad või lihtsalt ebavajalikud mõtted õhtuti. Heidad väsinult voodisse, tahaksid magusalt uinuda, kuid silme ees vilksatab ikka ja jälle möödunud päeva sündmuste kaleidoskoop. Ning une asemel tunned ärritust…
Sellisel juhul hinga mõned korrad sügavalt sisse ja välja, sule silmad ning luba ebameeldivatel mõtetel vabalt liikuda umbes 5 minutit. Seejärel kujuta ette, et neid hakkab ümbritsema ilus kullatud raam. Sinu käes on aga pintsel ning sa katad närvi ajavad mõtted värviga ning joonistad nende asemele midagi ilusat, näiteks põllulilli.

Sa koristad pidevalt

Kodus on kõik juba ammu puhas, sina aga jätkad nähtamatu tolmu pühkimist. Kui laps sööb võileiba, jälgid hoolega, et ta puru vaibale ei pudistaks. Loomulikult teed seda kõike masinlikult. Püüa neid hetki teadvustada. Kui saad aru, et teed päeva jooksul palju selliseid toiminguid, milleks tegelikult vajadus puudub, tea, et oled juba „teel tervenemisele“.

Ja veel. Niipea kui hakkad uuesti vaibale pudenenud leivapurule mõtlema, püüa end ümber lülitada. Käi veidi mööda korterit ringi ning katsu end mingile teisele lainele häälestada. Peaasi, et lõpetad kontrollimatud tegevused. Püüa sellele, mis sulle asu ei anna, läheneda täiesti uue nurga alt. Näiteks seesama puru. Selle asemel et kohe koristama hakata, istu ja vaata seda — millise mustri see moodustab ning mida see meenutab. Nii kummaline kui see ka ei ole, aitab selline lähenemisviis lammutada mõtteisse kinnistunud tegevuse skeemi.

Aeg oleks asjad korda seada!

Sageli ei tekita kinnismõtteid mitte liialt suur hulk probleeme, vaid hoopiski valede otsuste vastuvõtmine ning vead prioriteetide paikapanemisel. Vahel ei saa ju kohe aru, mis on tähtsam, kas vannitoa remont, autojuhilubade saamine, inglise keele õppimine, arvete maksmine või korteri koristamine.

Võimalik, et oled lihtsalt üks kärsitu inimene ning tahad kõik asjad korraga ja võimalikult kiiresti ära teha. Nii võib aga juhtuda, et sa ei lahendagi oma probleeme, vaid ainult mõtled nende peale, ise mitte midagi tehes. Selline vastuolu kavatsuste ja saavutuste vahel tekitab stressi. Realiseerimata plaanid aga muutuvad kinnismõteteks.

Probleemid tuleb õigeaegselt lahendada

Meie kõigi elus tuleb ette asju, millest ei tahaks mõelda, sest need rikuvad tuju. Püüad nad teadlikult oma teadvusest välja tõrjuda. Kuid lahendamata jäänud probleemid tuletavad end sellegipoolest meelde, muutudes kinnismõteteks.

Kui sa asud järjekindlalt oma probleeme lahendama, siis ärevaid mõtteid polegi vaja kontrollida — neid lihtsalt ei ole. Ning pea meeles, et ükski raskus pole hirmuäratav, kui sellesse saab huumoriga suhtuda.

Allikas: Planeta Ženštšinõ, 8’2009