Kui mitmeid kordi oleme kõik neid väiteid kuulnud? Ja kui sageli samalaadsed mõttevilksatused me endi peast läbi on jooksnud ning meie valikuid juhtinud? Paljud naised ei suuda end madalates jalatsites kuidagi mugavalt tunda. Mõnede arvates ei ole heaks tooniks seeliku või kleidi juurde madalaid kingi kanda. Etikett või elegants justkui nõuaks
naiselikuma riietuse juurde ka naiselikult kõrgeid kontsi.

Kõrgetele kontsadele omistatakse pea maagilisi omadusi — need muutvat meid saledamaks, enesekindlamaks, stiilsemaks, kaunimaks ja seksikamaks.

Ning madalaid kingi kandvaid naisi ei märkavat mehed üldse!
Ka filmimaailm ja muu meedia vaid kinnitab seda veendumust — võtkem kasvõi selline kassahitt nagu Saatan kannab Pradat või tuletagem meelde Seksi ja Linna Carrie Bradshaw tsitaati: “Ma ei karda kõrgust. Kas olete näinud mu kingi?“

Kuid mida meedia meile ei näita, on kõrgete kontsade pahupool. Eks ole enamikule meist tuttav tunne, kui pärast pikemat kontsadel viibimist päkkades valusalt tuld lööb. Ka suure varba alla nn „jalanuki“ või muhu tekkimisel on otsene seos kõrgete kontsade kandmisega.

Ehk siis — ortopeedide sõnul on päevast päeva väga kõrgete kontsade kandmine on kindel tee valude ning moondunud jalgadeni, öelgu siis moeajakirjade ja naistefoorumite artiklid mida tahes.

Iga kõrgeid kontsi aus pidava naise elus saabub varem või hiljem periood mil jalad hakkavad end tunda andma ning ei jäägi enam muud valikuvõimalust, kui edaspidi madalaid jalatseid eelistada. Mõnikord aga on pidev kontsadel liikumine jalgu juba nii palju kahjustanud, et
inetute muhkude ning moondunud jalgade tõttu ei julgeta endale enam lahtiste jalatsite kandmist lubada ning halvemal juhul tuleb suure varba asendi (ja jalanuki) korrigeerimiseks lausa noa alla minna.

Pidev kõrgetel kontsadel käimine muudab seda, kuidas jalad meie keha toetavad. Kõrge konts asetab kogu keharaskuse vaid väga tillukesele osale me jalatallast — mitte kogu jalatallale nagu loodus ette on näinud. Mida kõrgemad on kontsad, seda enam kaldub raskus jalapäka
eesosale. Selle tagajärjel võivad moonduda varbad, võib tekkida seisund nimega metatarsalgia (pidev valutunne jalalaba esiosas pöia piirkonnas varvaste ning pöiavõlvi vahel), valulikud nahamõhnad ning hullematel juhtudel isegi pingest tingitud mõrad luudes. Ka põlvekedra hädad ning puusavalud võivad olla tingitud liigsest kõrgetel kontsadel ringi jalutamisest.

Mida siis teha? Käia koguaeg madalate jalatsitega ning moodi ja trende lihtsalt ignoreerida?
Või ehk peituvad ka pidevas madalate jalatsite kandmises omad ohud? Eks sellega ole nii nagu elus tavaliselt ikka — ükski äärmus ei ole hea. Ortopeedide kinnitusel mõjuvad ka teatud tüüpi madalad jalatsid jalgadele kahjulikult. Seega — ideaalne oleks leida kuldne kesktee.

10 meelespead ilusate ja tervete jalgadeni

  1. Hea ei ole ei liiga kõrge ega liiga madal jalats. Kontsa maksimumkõrguseks võiks jääda viis sentimeetrit;
  2. Kõrgeid kontsi ei ole soovitav kanda rohkem kui kaks korda nädalas;
  3. Kõrgetel kontsadel kõndides tuleb ka sammurütmi vastavalt muuta — ära kiirusta, käi rahulikult ning võta märksa lühemad sammud kui madalate kingadega käies;
  4. Alla 18-aastased ei tohiks üldse kõrgeid kontsi kanda, sest nende organism ja seega ka
    nende jalad, ei ole veel kasvamist lõpetanud;
  5. Parim kontsakuju on kiilkonts ehk täistallal king — see pakub jalale märksa rohkem tuge
  6. Kui on valida kinnise kinga või sandaalide vahel, siis kindlasti on jalale kasulikum kinnine king;
  7. Ka liiga madalad kingad ei ole head — nn baleriinad, madalad plätad (eriti varbavahed) ning ainult ümber varbasteosa kinnituvad kingad ei paku jalale piisavalt tuge. Kõik täiesti ilma kontsata (varvaste- ja kannaosa on sama kõrged) jalatsid on jalgadele halvad!
  8. Oluline on ka jalatsite nina kuju — terava ninaga saapad, mis veel veidi aega tagasi meilgi ultramoodsad olid, on kõige halvemad. Paljud naised usuvad, et kui terava ninaga kingade varbaosasse lahedalt ruumi jääb, siis on kahjulik mõju nullitud, kuid paraku see ei ole nii, sest iga sammuga liigub ka jalg jalatsi sees ettepoole ning pressib varba ebaloomulikult kokku. Jalale parimad on kandilise kujuga kinganinad ning nende järel ümmargused;
  9. Täisnahast king on jalasõbralikum kui kunstnahast jalats, sest nahk laseb jalal „hingata“.

Veel üks vähe teada aga kasulik nipp — osta jalatseid päeva teises pooles Jalgadel võtab pärast ärkamist mõni tund aega, et need oma maksimaalse suuruse saavutaksid.

Millised aga oleksid siis parimad jalatsid ilusateks ning terveteks jalgadeks? Vastus võib olla üllatav ning moekate ning seksikate kingade eelistajatele ilmselt pisut pettumust valmistav, kuid suurema osa spetsialistide väiteil on parimateks jalatsiteks jooksukingad/jooksutossud. Võib-olla mitte just küll kõige elegantsemad, kuid jalgadele kindlasti kõige sõbralikumad. 

NB! Me räägime siinkohal nimelt jooksujalatsitest, mitte lihtsalt igasugustest spordijalatsitest (näiteks tennised ei ole kindlasti pikema kandmise puhul jalale head) — korralik jooksujalats aga kaitseb jalgu põrutuste eest ja toestab nii, et jalg püsiks alati optimaalses asendis.