1. Palun selgitage, kas naha elastsuse säilitamise seisukohalt on kasulik tarvitada gamma-linoleenhapet sisaldavaid kurgirohuõli või kuningakepiõli kapsleid? Millist mõju GLA nahale avaldab? Kas GLA on selline küllastumata rasvhape, mida toidust pole võimalik piisavas koguses saada?

Gammalinoleenhape kuulub küllastumata rasvhapete gruppi ning ka asendamatute rasvhapete gruppi. Nii nagu asendamatuid aminohappeid, nii tuleks ka asendamatuid rasvhappeid saada toiduga, sest organism ise neid valmistada ei suuda. Küllastumata rasvhapped alluvad nii toiduaines kui ka organismis kiirelt peroksüdatsioonile (=rääsumine) ning näiteks just seetõttu ei pruugi nad ka organismi jõudes enam oma soodsat toimet avaldada.

Näiteks võib tavalises toiduõlis olla küllaltki palju küllastumata rasvhappeid, kuid juhul kui õli läbipaistvas plastpudelis seisab paar päevagi päikese käes või õli kuumutatakse üle 200 C ,on küllastumata rasvhapped juba oksüdeerunud. GLA on nahale oluline antioksüdant – see tähendab, et ta kaitseb naharakkude membraane erinevate keemiliste kahjustuste eest, mida tekitavad vabad radikaalid. Viimased on hapniku ülireaktiivsed osakesed, mille teatud hulga teke organismis on normaalne ja vajalik, kuid mille üleküllus mõjub vägagi kahjustavalt.

Vabu radikaale suurtes kogustes tekitavad ultraviolettkiirgus, suur füüsiline koormus, suitsetamine (ühe mahviga saadakse 4000 vaba radikaali), ravimitest osad antibiootikumid (seega kergemaid külmetushaigusi võiks ikka ravida kuuma tee, mee ja viinasokkidega!) ja valuvaigistid (eriti paratsetamool).

Kurgirohu- ja kuningakepiõlis leidub hulgaliselt rasvhappeid, eeterlikke õlisid, mineraalainetest räni ja kaaliumi ning vitamiinidest A, E, C ja B-grupi vitamiine. Mõlemad ained tugevdavad naharakkude vastupanu vabadele radikaalidele, kiirendavad rakkude jagunemist (see tagab naha uuenemise) ja vähendavad niiskusekadu. Nahka seespidiselt toitvaid õlikapsleid soovitatakse tarvitada kolm kuni viis kuud aastas (mitte järjest!) eelkõige siis, kui olete suitsetaja, suur päevitaja või kuiva nahatüübiga. Alates 30 – 35 eluaastast võiks ka teised selliseid kuure teha aastas kaks kuni kolm või üks kord kaks kuud järjest.

2. Kuidas ja millega saaks vinne efektiivselt peita? Olen proovinud peitepulki ja jumestuskreeme, aga vinnid jäävad ikkagi mingil määral nähtavale.

Problemaatiliseks muudab vistrike peitmisel see, et nad on tavaliselt nahapinnast kõrgemad ja sageli ka infiltratiivsed – st. et tihked ja kõvad. Kui vistriku pind on vigastatud, siis tekib sinna katteks koorik, mis muudab nende peitmise jumestuskreemiga veelgi keerulisemaks. Soovitan siiski konsulteerida kosmeetiku või jumestajaga – kindlasti leidub profisarjades (Joe Blasco, Ben Nye, Artdeco, Nice Face jt.) tooteid, millega saab päris hea tulemuse. Soovitan suuremate vistrike puhul proovida jumestuskreemi alla/asemel punase neutraliseerijaid. Ka oma koostiselt sisaldavad eriotstarbelised peitekreemid rohkem pigmente ja on ka püsivamad hõõrumise ja laialisulamise suhtes.

3. Kas silmakreemi võib tervele näole panna, näiteks öökreemi asemel?

Põhimõtteliselt võib, kuid parem siiski mitte. Iga spetsiifilise kreemi valmistamisel arvestatakse antud piirkonna naha ehituslikku ja talitluslikku eripära – just seetõttu ongi eraldi kreemid silmaümbrusele, näole, kaelale, kätele – jalgadele jne. Silmaümbruse kreemi valmistamisel on arvestatud just selle piirkonna naha ehituslikku ja talitluslikku eripära, seega just selle piirkonna naha vajadusi. Näo muule osale soovitaksin siiski kasutada sellele piirkonnale mõeldud kreeme.

Kosmeetikas on ka selline reegel, et õrnema piirkonna kreemi võib panna “tugevamale” nahale, kuid mitte vastupidi – seega silmaümbruse kreemi võib põhimõtteliselt näole panna, kuid mitte vastupidi, samuti võib näokreemi määrida kehale ja kätele, kuid käte- ja kehakreemi näole mitte.

4. Minu probleemiks on mustad täpikesed ninal ja lõual. Varem olid need mul ainult ninal ja ma ei osanud nendega midagi peale hakata, kuid nüüd on need tekkinud ka lõuale ja levivad tasapisi. Mis ma peaks tegema, kas nende levikut on võimalik peatada?

Tegu on komedoonidega ehk nahapooris sarvestunud ja tumenenud rasukorgikestega. Nende teke on normaalne kuid teatud aja järel tuleks siiski teha naha mehhaaniline puhastus kus komedoonid eemaldatakse kergelt pigistades või ultraheli abil. Kui nahk on pikka aega puhastamata, muutub ta karedaks, jumelt tuhmiks ning nahapoorid suurenevad. Kodus võib komedoonide tekke profülaktikaks kasutada koorivaid kreeme ja puhastavaid maske.

Soovitan siiski külastada ilusalongi, et teha täielik näohooldus, kus lisaks naha koorimisele ja mehhaanilisele puhastusele tehakse veel massaazh ja mask. Ise nahka puhastades tuleks esmalt teha nn. pindmine puhastus puhastusemulsiooni ja näoveega, seejärel nahk soojendada aurus või sooja (frotee)kompressiga. Et mitte nahka vigastada, tuleks sõrmede ümber panna näopaber kangaskiust side. Lõpetuseks soovitan poore ahendavat maski ja sobivat näokreemi.

5. Kas enne saunas lavale minekut tuleks keha ka ära pesta?

Jah, vt. täpsemalt varem Delfile kirjutatud artiklit ilurituaalidest saunas.

Dr. Heidi Mehik–Vasar
IA kosmetoloog
Ilusalong M & L Studio – Grand Hotel Tallinn