Kuidas hoida talvel nahka
Naha talitlus hakkab tohtrite sõnul aeglustuma alates novembrist, veebruaris-märtsis võimendub stress, annab tunda vitamiinide puudus. Mis siis meie nahaga õieti toimub?
Naha ainevahetuse aeglustumise tõttu nõrgeneb naha vereringe – varustatus toitainete ja hapnikuga väheneb, rakkudesse koguneb elutegevuse jääkaineid. See omakorda aeglustab rakkude jagunemist e naha uuenemist. Väliselt on nahk kahvatum, kuivem ja jumelt tuhmim, verevoolu aeglustumise tõttu pakendub veri kapillaaridesse ja tumedad silmaalused võivad seetõttu olla märgatavamad. Kuna külmaga aeglustub oluliselt rasunäärmete talitlus, siis muutuvad kõik nahatüübid kuivemaks.
Kui rasuse nahaga on lihtsam toime tulla, siis kuiva, õhukese ja tundliku naha probleemid süvenevad. Oluliselt tõuseb ülitundlikkusilmingute hulk iga nahatüübi puhul. Kuna nahk uueneb aeglasemalt, ei lükata vanu rakke pinnalt enam piisavalt kiiresti ära, nahk on ka kuivem ning hakkab märgatavalt ketendama.
Kuidas reageerib nahk temperatuuri muutustele?
Niigi aeglasemalt talitleva naha jaoks on eriti kurnav reageerida pidevatele suurtele temperatuuride vahedele. Kui näiteks siseruumis on 20 kraadi sooja ja väljas miinus 20 kraadi, siis 40 kraadi on vägagi suur ulatus, mille piires nahk peaks oma talitlust kohandama. Sellistes oludes naha pinnal puhvrina talitlev hüdrolipiidkiht aga on talviti tuule, külma ja kuiva siseõhu mõjul kahanenud pea olematuks.
Pidevad suured temperatuurimuutused on ka üheks kuperoosa tekkepõhjuseks — külmaga voolab veri nahast siseelunditesse, et seal sooja hoida. Nahk kahvatub ja allub ka külmakahjustustele kergemini, soojas toimub taas kiire kapillaaride laienemine. Kui kapillaaride sein on mingil põhjusel nõrgem, siis võib ta püsivalt laienenuks jääda. Kuperoosa ohustab eriti õhukese ja kuiva naha korral.
Kuidas talvel oma näonahka hoida?
Verehulga muutused nahas põhjustavad nahatooni muutusi. Õue minnes hakkab nahk punetama – verevool nahka suureneb, sellega püütakse hoida seal soojust, siis aga hakkab jahtuma kogu keha, veri voolabki siseelunditesse ja nahk kahvatub. Selliste toonimuutuste juures on väga raske arvestada jumestuseks sobivate toonidega – lähtuma peaks sellest, et kui nahk on tavaliselt sel ajal sinakam, siis vältida külmi roosasid ja punakaid toone ning katta nahk hea, sobivat tooni jumestuskreemi ja puudriga.
Kui nahk on aga tavaliselt kahvatu, võiks jume lisamiseks kasutada erksamat tooni põseruuže või päikesepuudrit. Külm tuul ärritab ka silmi, muutes nad vesisteks – abi saab apteegis müüdavatest silmatilkadest, mis silmi rahustavad.
Kindlasti vajavad talvel erihooldust ka juuksed, küüned…
Külm aeglustab ka küünte ja juuste kasvu ning nõrgendab nende seisundit. Juuksed on tuhmimad, juukseotsad lõhenevad kergemini. Külm niiskus kahjustab ka juuste soomuskihti ning muudab juuksed kergemini katkevateks – seega pikajuukselised ning eriti keemiliselt töödeldud juuste korral peaks vältima külma lume ja lörtsi juustele sadamist.
Kui küüned hakkavad lõhenema ja murduma, võiks neid tavalisele kreemitamisele lisaks ravitseda soojade õlikompressidega, teha vahelduva temperatuuriga vanne või võtta ilusalongis ette parafiinihooldus. Tihe riietus ja sünteetilised (ka villased) materjalid võivad omakorda nahka ärritada ja kuivatada, sel juhul soovitan kasutada kehatalke. Need on tõeliselt head tooted, mida leidub ka paljudes parfüümisarjades.
Soovitage talviseks ajaks kreeme.
Muudatused naha baashoolduses sõltuvad sellest, milline on naha põhitüüp, kas kasutatakse päevasel ajal meiki, kui palju viibitakse väljas ja kui külmad on ilmad.
Kui nahk on segatüüpi, normaalne või rasune, kui päevasel ajal kasutatakse meiki, viibitakse lühiajaliselt väljas ja temperatuur on paar kraadi alla nulli, siis tavahooldusesse muudatusi ei ole vaja teha. Külmemate ja tuuliste ilmade puhul või kui viibitakse pikemalt väljas (näit 20–30 min korraga), siis piisab, kui päevane kreem on pisut toitvam ja rasvasem ning näol on ka meik.
Lisaks jumestuskreemile võiks nahka kaitsta veel puudriga. Kui nahk tundub kuivem, võiks öökreemi alla kasutada niisutavaid või nahka parandavaid seerumeid. Kui nahk tundub muutuvat liiga rasuseks (päeval läigib pidevalt), siis võib päeva- ja öökreemi ära vahetada — päevaseks ajaks kasutada toitekreemi ja ööseks kerget niisutavat kreemi.
Kui nahk on kuiv ja õhuke, siis soovitan valida endale kindlasti spetsiaalse talvekreemi, mis kaitseb tuule ja külmakahjustuste eest ning sobib ka meigi alla. Ööseks tuleks valida rikkaliku vitamiinide ja mõjuainete sisaldusega öökreem või õli. Vastavalt vajadusele võib kasutada nii päeval kui öösel kreemi alla spetsiaalseid seerumeid.
Soovitan ka nahka toitvat ja taastavat salongihooldust ja koduseid maske. Kui nahk on väga õrn ja õhuke ning põskedel on näha laienenud kapillaarid, siis pikemaks väljas viibimiseks (suusatamine jne) soovitan valida ka ilma – miinus 15 on see piir, millest külmem ilm on naha jaoks juba ekstreemselt külm. Täiendava kihina kaitseb nahka külma ja tuule eest meik (mitte talispordiga tegeldes).
Apteegikosmeetikasarjades leiduvate spetsiaalkreemidega tuleks kreemitada laste nägu ning samuti vältida nende pikka õues viibimist alla 15kraadiste ilmadega.
Apteegis müüakse hügieenilisi huulepulki, ons nendest ikka kasu?
Kuna huultel on vaid üksikuid rasunäärmeid ning pea olematu hüdrolipiidkiht, siis lõhenevad ja kuivavad huuled kergelt. Hügieenilist rasvast huulepulka võiks kasutada alati öösiti, pikemalt väljas viibides või väga külmade tuuliste ilmade puhul ka päevasel ajal huulepulga alla. Hügieenilise huulepulgaga või spetsiaalkreemiga võiks määrida ka kõrvanibud – mõnedel on need eriti külmatundlikud. Vähemalt talvel võiks hügieenilist huulepulka kasutada ka mehed ja kindlasti lapsed.
Mida soovitate talisportlastele?
Kui kevadtalvel minnakse päikeselistesse mägedesse suusatama, peaksid kreemid sisaldama ka UV-filtreid. Pikemateks talispordipäevadeks on eraldi kreemid apteegikosmeetikasarjades, samuti müüakse spetsiaalkreeme suusakeskustes. Spetsiaalkreemid sisaldavad vaseliini ja muid õlisid ning kaitsevad nahka ka miinus 30 kraadise pakasega. Kreem kantakse näole 15–20 minutit enne väljaminekut õhukese kihina. Pärast puhastatakse nahk puhastuspiima ja näoveega ning kantakse nahale nahatüübile vastav hoolduskreem.
Spetsiaalkreemid ööpäevaringselt kasutatuna laiendavad nahapoore ning takistavad nahast normaalset niiskuse aurustumist ja higistamist. Seega talispordiga tegelejad peaks kaitsekreeme kandma kõikidele katmata kohtadele – huultele, näole, kõrvalestadele. Pikemal väljasviibimisel on oluline arvestada ka tuule mõju:
- näiteks välistemperatuur 0 kraadi + kerge tuul = nahk aistib miinus 8,
- välistemperatuur 0 kraadi + tugev tuul = nahk aistib miinus 15,
- välistemperatuur miinus 10 kraadi + tugev tuul = nahk aistib miinus 30.
Peale pimedat talve on silmad eriti tundlikud ja alates jaanuarist on soovitav juba päikeseprille pidevalt kaasas kanda – nii saab vältida kevadeks täiendavate silmaümbrusekortsude tekkimist.
