1. Positiivsus au sisse
Ehkki stereotüüpne pilt vanainimesest on kortsus ning torisev, ei kehti see teaduse silmis.

Kaks aastat tagasi avaldatud Chicago Ülikooli uuringus selgus, et pikemalt elanutel on elust rohkem õnnelikke aastaid. Teisalt jälle halvenevad tervis ja rahaline olukord — õnne puhul olulised faktorid — vanuse kasvades. Mõnede uurijate hinnangul on vanemad neid kaht faktorit arvestades noortest vähem õnnelikud. Samas on jällegi personaalne heaolu vanaduspõlves suuresti suhtumise küsimus — vanemad näevad minevikku noortest enam läbi roosade prillide ning haiged või invaliidid on sama õnnelikud kui teisedki.

2. Nali toob tervise
Naer on terviseks ja sellest peavad lugu ka eakamad, selgus Kanadas avaldatud uuringust.

“Hea uudis on, et vananemine ei muuda emotsionaalset suhtumist huumorisse — naudime nalja, kui sellest aru saame,” kommenteeris psühholoog Prathiba Shammi. “See reageerimine on sotsiaalse suhtluse jaoks oluline ning see on juba ammu selge, et nali parandab elukvaliteeti ning töötab stressimaandajana ning aitab vananemisest tingitud stressiga toime tulla.”

Teisalt tõi uuring välja, et eakamatel oli probleeme nn nalja kohalejõudmisega — neil oli raskusi kas nalja puändi mõistmise või siis koomikseist naljakaima väljavalimisega.

3. Kõik lõtvub
Nahk annab esimesena ära, et inimesel on poole sajandi tulp juba selja taga.

Vananedes õheneb inimese naha väliskiht ehk epiderm. Samal ajal muutub nahk vähem elastseks ning rasvakiht näonaha alumistes kihtides kahaneb. Tulemuseks on kortsud ja lõtv nahk.

Kui süstide ja muude meditsiiniliste vahenditega saab nahka pingule tõmmata, leiavad uurijad, et kosmeetilistest vahenditest ei pruugi piisata. Põhjuseks näoluustiku väsimine ajaga, kommenteeris Rochesteri ülikooli dr Robert Shaw. Tulemuseks loppi vajunud ülemised silmalaud ja põsed ning lotendav alalõug. Läbiviidud uuringust selgus, et luude implandid võivad olla lahenduseks, kuigi iga operatsiooniga kaasnevad riskid põletikuks või näo tuimuseks.

Loe edasi sekretar.ee-st.