Kuidas veenda inimesi tegema just seda, mida sina tahad?
Neurolingvistiline programm ehk NLP on üks psühholoogia suundi, mida „traditsiooniline” teadus ei tunnista. Kuid nagu näitab praktika, on see üsna efektiivne. NLP kinnitab, et kopeerides teise inimese käitumist, kohanedes sellega, võib luua harmoonilisemat suhtlemist ning saavutada vastastikust mõistmist. Loomulikult nõuab aega ja pingutusi selle metoodika nüansside tundmaõppimine, ometi mõningaid kõige lihtsamaid võtteid saab kasutada igaüks meist.
Modaalsus
Mida siis neurolingvistilise programmi spetsialistid mõistavad modaalsuse all?
Meil kõigil on looduse poolt kaasa antud tundeelundite süsteem: nägemine, kuulmine, puudutus, maitsmine ja haistmine. Terve inimene kasutab neid kõiki ümbritseva maailma tundmaõppimiseks. Samas erineb saadava informatsiooni kvaliteet ja hulk tunduvalt. Ning see ei sõltu mitte üksnes olukorrast, vaid ka inimese enda eelistustest. Kellegi jaoks on lihtsam oma silmaga näha, kes eelistab kuulata, paljud inimesed katsuvad objekti, et seda mõista. Me saame hankida uut infot paremini, kui meil on töös just see kanal, mis meie jaoks on optimaalseim. See ongi käesoleval juhul modaalsus.
NLP spetsialistid eristavad nelja peamist vastuvõtukanalit ning vastavalt nendele ka nelja tüüpi modaalsust ning nelja kategooriat inimesi.
Visuaalid — näen kõike
Need on inimesed, kelle jaoks on kõige mugavam töödelda silmaga nähtavat informatsiooni. Statistiliselt on neid kõige rohkem. 80% oma teadmistest saame me just nägemise abil. Visuaalidel on omad iseärasused kõnes, välimuses ja käitumises.
Mis puudutab kõnet, siis kasutavad nad sageli selliseid tegusõnu, mis on nii või teisiti seotud nägemisega (vaata, näen…). Visuaalide kõne on täidetud eredate, mahlakate kujunditega, nad pööravad suurt tähelepanu kirjeldatavate esemete mõõtudele, värvile ja kontuuride iseärasustele. Vastavalt sellele võtavad nad ka ise just sellisel moel kõige paremini informatsiooni vastu.
Kui sa soovid midagi visuaalile selgitada, katsu oma sõnu kinnitada piltide, fotode või joonistuste abil.
Visuaalid on sageli pikad ja kõhetud. Nad seisavad või istuvad tavaliselt sirgelt.
Auditiivid — kuulen kõike
Need inimesed võtavad informatsiooni vastu kuulmise kaudu. Nende jaoks on tohutu tähtsus vestluskaaslase häälel. Auditiivid on väga jutukad. Nagu väidavad NLP spetsialistid, ei eksisteeri selliste inimeste jaoks retoorilisi küsimusi. Igat pöördumist enda poole võtavad nad kui kutset vestlusele ning lülituvad sellesse suure rõõmuga. Auditiivid räägivad meelsasti endast ja oma mõtetest.
Kui rääkida välistest tunnustest, siis tasub ära märkida poosi, mille auditiivid sageli võtavad. See on nn linnu poos: pea on veidi kaldu küljele. Neid eristavad ka kaunid, puhtad ja väljendusrikkad hääled. Üsna sageli on sellistel inimestel suurepärane muusikaline kuulmine.
Kinesteetikud — tunnen kõike
Nende inimeste jaoks on kõige tähtsamad taktiilsed aistingud. Nad tunnetavad maailma läbi selle informatsiooni, mida võivad saada oma keha abil. Et tõepoolest midagi teada saada või mõista, peavad nad katsuma või nuusutama.
Kõnes kasutavad nad tegevusega seotud tegusõnu, selliseid, mis eeldavad aktiivset seoste loomist esemetega. Muide, oleks ekslik mõelda, et kinesteetikud on väga aktiivsed inimesed. Nad võivad täiesti vabalt olla ka aeglased, isegi apaatsed.
Kinesteetikute jaoks on tohutu tähtsusega teda ümbritsevate asjade „taktiilne mugavus”. Sageli ei taha nad vahetada oma garderoobi või mööblit. Põhjus: vanad asjad on harjumuspärased ja mugavad. Kui uus sviiter on kare ning äsjaostetud diivan liiga kõva, ei tunne kinesteetik end hästi.
Nemad on ainsad teiste seast, kes tahavad vestluse ajal inimest puudutada, seetõttu valivad minimaalse vahemaa enda ja vestluskaaslase vahele. Nad hoiavad end sageli kühmus, kergelt ettepoole kaldus.
Diskreet-inimesed — mõistan kõike
Nemad on kõige mõistatuslikumad ja, mõningate statistiliste andmete kohaselt, kõige harvemini esinev modaalsuse tüüp. Infot võtavad nad vastu eranditult läbi selle sisu, mitte aga emotsioonide ja tajude, mis seda infot saadavad. Diskreet-inimesed mõistavad kergesti uut infot dokumentide, graafikute ja tabelite abil. Nad oskavad kõike seda formuleerida ning ise koostada. Nende võime kontsentreerida mõtet nii, et kogu vajalik asja tuum sisalduks selles ilma liigsete sõnadeta, on rabav. Eksisteerib versioon, et diskreet-inimesed on kinesteetikud, kes on loobunud maailmast saadava info emotsionaalsest ümbermõtestamisest.
Nende inimeste eriline maailma tunnetamine ilmneb nende käitumismaneeris. Kõne on ilma eredate intonatsioonideta (emotsioonideta), žestid on vaoshoitud. Suhtlemisel eelistavad nad hoida võimalikult suurt distantsi.
Milleks see vajalik on?
Teades, millist informatsiooni vastuvõtukanalit kasutab üks või teine inimene, saab temaga kergesti kontakti luua. Kellelegi pole saladus, et võtame suure rõõmuga vastu infot, kui see läheb kokku meie endi sisemise tunnetusega. Modaalsuse tundmine ning sellele vastav käitumine lubab meil rääkida teistega „nende keeles”. Selle tulemusel võetakse lojaalsemalt ja heasoovlikumalt vastu isegi need meie ettepanekud, mis võiksid muidu esile kutsuda vestluskaaslase rahulolematuse ja vastuväited.
Kohandada end modaalsusega on võrdlemisi lihtne (kuigi nõuab mõningat treenimist). Ning üsna pea märkadki, kui valmilt reageerib inimene sinu ettepanekutele. Kõikvõimalikud — ka kõige julgemad — ideed ei kutsu temas esile vastuseisu.
Allikas: SamaJa, november, 2011
