Naljamehed jaotavad puhkuse kaheks: lühikeseks ja katastroofiliselt lühikeseks. Seetõttu pole midagi imelikku selles, et paljud meist üritavad kogu puhkuse rannas päikese soojade kiirte all veeta. Ja õigesti teevad. Meditsiinilised uuringud on ammu tõestanud, et heaks enesetundeks vajame me ultraviolettkiirgust. See tõstab tuju, lubab stressidele vastu seista ning aitab organismil võidelda külmetus-, infektsioon- ja allergiliste haigustega. Pealegi tekitavad päikesekiired D-vitamiini, mis mitte üksnes ei tugevda luid ja lihaseid, vaid aitab võidelda ka liigse kaaluga. Päikesevitamiin soodustab leptiini aktiivset sünteesi. Leptiini nimetatakse ka „täiskõhu hormooniks“. Seega, viibides ultraviolettkiirguse all, võib kauaks unustada näljatunde.

Mitte rohkem kui 20 minutit

Et aga päikesevannist kasu oleks, piisab, kui viibida rannas 10-20 minutit päevas. Just seda ajavahemikku peavad dermatoloogid optimaalseks päikese all viibimise ajaks juhul, kui ei kasutata täiendavaid kaitsevahendeid. Kauem istuda ei tasu, vastasel juhul muutub ustav liitlane ultraviolettkiirgus salakavalaks ja ohtlikuks vaenlaseks, kes võib tervisele suurt kahju põhjustada. Kui sa sead oma kaitsetu naha päikese alla, võiksid teada järgmist. Ultraviolettkiired, mis tungivad Maa atmosfääri, koosnevad 2% ulatuses eriti aktiivsetest UVB-kiirtest. Tänu nendele me päevitamegi ning kahjuks kõrbeme ka.

Ülejäänud 98% koosnevad aga vähem aktiivsetest, ometi väga salakavalatest UVA-kiirtest. Need ei tekita meile mingeid aistinguid, ometi tungivad märkamatult naha sügavatesse kihtidesse ning teevad seal hävitustööd, provotseerides enneaegset vananemist. On täheldatud, et nendel, kes nooruses päevitamisega üle pingutasid ning küpsetasid end tumepruuniks ega hoolitsenud naha kaitsmise eest, on näha juba 35-selt närtsimise märke. Nahk kaotab elastsuse, muutub karedaks ja sinna ilmuvad esimesed kortsud.

Ometi ei tähenda see sugugi, et sa peaksid pidevalt vaid varjus istuma. Puhkuseks tuleb vaid põhjalikult valmistuda – muretseda hea kaitsekreem, tasakaalustada oma toit ning rannas viibides täita elementaarseid ettevaatusabinõusid.

Kaitsekreemi vajavad kõik

Kuigi sinu naha kaunist portselanivärvi võiks kadestada isegi Lumivalgeke, ei saa sa ilma päikesekaitseta ikkagi hakkama. Muide, seda ei peaks eirama ka tõmmunahalised, kellele päevitus hetkega külge hakkab. Kahjulik kiirgus mõjub kõigile ühtemoodi, sõltumata melaniini kogusest. Salakavalad kiired läbistavad mitte ainult epidermist, need liiguvad sügavamale dermise ehk pärisnaha poole, andes tugeva löögi naha immuunsusele. Negatiivseid tagajärgi võib märgata juba järgmisel päeval või siis hoopiski kümne aasta pärast. Seega, enne kui lubad oma keha päikese kätte, ära unusta nahka kaitsmast.

Kaitsevahendite valikul tuleb tähelepanu pöörata indeksile SPF (Sun Pprotection Factor). Number sellel näitab, kui kaua sa võid ilma ebameeldivate tagajärgedeta rannas viibida. Sinu nahale sobivat indeksit pole keeruline välja arvutada. Vaata, mitme minuti pärast hakkab su nahk ilma kaitsevahendita päikese käes punetama. Selle ajalõigu on epidermis suuteline iseseisvalt vastu pidama ultraviolettkiirguse negatiivsele toimele. Edaspidi aga ammenduvad naha kaitsevõimalused. Indeks SPF võimaldab aega pikendada mitmeid kordi. Pärast seda lõpevad ka võimalused. Korruta oma epidermise enesekaitse aeg numbriga, mis seisab indeksi järel.

Näiteks 10 minutit x SPF 6 = 60 minutit. See tähendab, et pärast seda, kui oled vahendit nahal kasutanud, võid rannas viibida terve tunni jagu ning su nahk ei kõrbe ära. Mida kõrgem on indeks, seda kauem võid mõnuleda päikese käes.

Arvesta aga sellega, et kaitsefiltri taseme suurenemisega alanevad sinu šansid omandada šokolaadivärvi nahka. Erinevad SPF-faktorid blokeerivad erinevat hulka ultraviolettkiiri. Näiteks hoiab SPF2 kinni umbes 50%, SPF10 – 85%, SPF15 – 95%, SPF30 aga tervelt 97%. Kõrgem tase kui 30 ei kindlusta enam suuremat kaitset ultraviolettkiirguse eest, vaid võimaldab lihtsalt ilma kõrbemise ohuta kauem päikese käes viibida.

Tegelikult ei piisa ka vajaliku SPF välja arvutamisest. Et päikesekaitsevahend mõjuks vajalikul moel, peab see olema ka niiskuskindel. Ultraviolettkiired tungivad kergesti vette ning peegelduvad sealt. Seega, supeldes meres, basseinis või jões ilma kaitseta, riskid sa kahekordse kiirguse doosi ja tugeva nahapõletuse saamisega. Et seda ei juhtuks, otsi etiketilt sõna Waterproof (veekindel). Ja ära unusta tähelepanu pööramast ka vahendi tekstuurile. Kui sul on rasvane või segatüüpi nahk, eelista vedelamat vahendit. Normaalsele nahale sobib tavaline kreem, kuiva nahka peaks aga hellitama õliga, milles on aktiivne niisutav komponent. Näiteks hüaluroonhape.

Suvine dieet

Oletame, et oled oma päikesekaitsevahendi valikuga edukalt toime tulnud. Randa minna on aga ikkagi veel vara. Organismi tuleb tingimata ka seestpoolt kinnitada ning valmistada teda päikesega kohtumiseks ette. Jälgi, et sinu söögilaual oleksid toidud, mis on rikkad vitamiinide-antioksüdantide poolest. Need blokeerivad vabade radikaalide toimet. Viimased moodustuvad rakkudes ja lõhuvad neid päikesekiirguse abil. Eelista rasvast kala, avokaadot, spinatit, sellerit, brokolit ning lisa toitudele ohtralt taimeõli. Kõikides nendes leidub E-vitamiini-antioksüdanti, mida nimetatakse veel ka nooruse ja ilu vitamiiniks. Kasuks tuleb ka beta-karotiin. Sattudes organismi, muutub see A-vitamiiniks. Seda leidub porgandites, aprikoosides, persikutes ja paprikas. Muide, see vitamiin mitte ainult ei tugevda naha immuunsust, vaid kiirendab ka melaniini tootmist.
Seega, kui tahad kiiremini ilusat jumet saada, siis maiusta enne randa minekut punast ja kollast värvi puu- ja köögiviljadega. Ainult et ära üle pinguta. Neid pole vaja kilode kaupa süüa. Kui liialdad, siis omandab nahk inetu kollaka varjundi.

Toite aga, mis sisaldavad ohtralt C-vitamiini, mida peetakse õigusega üheks kõige võimsamaks võitlejaks vabade radikaalidega, ei tasu enne päikesevanne süüa. Muidugi juhul, kui sinu sooviks pole kahvatu aristokraatliku naha omamine. Askorbiinhape ei lase nahal päevituda.

Maiustades teatavate toitudega, võid sa vaid kiirendada või aeglustada naha tumenemist, kuid päevituse tooni sa muuta ei saa. Ühtedel muutub nahk kuldseks, teistel punakaks. See on täpselt samuti programmeeritud kui sinu naha tüüpki. Ning sellega võitlemine on mõttetu.

Juuksed

Päikese käes kannatab mitte ainult nahk, kahjustada saavad ka juuksed. Et oma ilusaid juukseid rannas kaitsta, kasuta spetsiaalseid UV-filtriga õlisid juustele. Need moodustavad kaitsekile ning see säilib terve päeva ega tule ära ka pärast sagedasi suplusi. Mis puudutab päikesekaitsega šampoone, siis need on head vaid juhul, kui sa ei tee pead märjaks. Vees nende UV-filtrid kaovad. Kui sul pole õli käepärast, kuid tahaksid nii väga sukelduda, eks sukeldu siis. Ainult pärast seda, kui tuled veest välja, pane endale kindlasti mingi peakate pähe.

Päevitada, mitte ära põleda

Duši alla mine pärast päevitamist, mitte enne. Enne päikesevanni ei tasu nahka puhastada seebi ega dušigeeliga, sest sel moel läheb pH tase tasakaalust välja ning pestakse ära nahka kaitsev hüdrolipiidne kiht, mistõttu võib epidermist väga kergesti kahjustada.

Kaitse oma nina. Mitte kõik nahaosad pole ühtlaselt tundlikud päikesekiirte suhtes, seega päevitavad erinevalt. Kõige tugevamini mõjutavad päikesekiired esileulatuvaid osasid – nina, laupa ja põsesarnu näol. Kehal – rindu, kõhtu, õlgu ja sääri. Need piirkonnad tuleks katta kõrge SPF indeksiga.

Ära liiga palju söö. Randa oleks kõige targem minna tund–poolteist pärast sööki. Ilusa päevituse saamiseks on vajalik hea vereringe, mis tõhustab melaniini tootmist. Pärast korralikku kõhutäit liigub see aga vaid mao suunas.

Väldi parfüüme. Enne päevitamist ei tasu kasutada lõhnu – tualettvett, deodorante... Selline kosmeetika tõstab naha vastuvõtlikkust ultraviolettkiirtele. Seega võivad nahale tekkida ärritused ja pigmendilaigud.

Vali oma lamamiskoht vee äärde. Seal on hulga lihtsam päevitada – vesi peegeldab päikesekiiri ning tugevdab nende toimet. Pealegi on õhk seal niiskem ning nahk ei kuiva üleliia ära.

Ära usu tuult. Ole tuulise ilmaga eriti ettevaatlik. Püüa tabada hetke, et minna õigel ajal varju. Õhu liikumine jahutab nahka ning võib juhtuda, et kõrvetad end märkamatult ära.

Kasuta käterätikut. Pärast suplust kuivata end kindlasti. Veepiisad ning meresoola kristallid mõjuvad kui väikesed optilised klaasikillud, mis kontsentreerivad päikesekiiri. Nii võid oma nahka tugevasti kõrvetada.

Pärast päevitamist rahusta oma nahka. Kasuta selleks vahendeid, mis niisutavad, jahutavad ja rahustavad põletada saanud nahka. Need aitavad ennetada kestendamist ja muudavad päevituse püsivamaks.

Allikas: Delfi.ua