Liigpäevitamine viib hauda

Kui lõunamaadel käivad kohalikud ringi pikkades ürpides ja peavad siestat — kaitsevad end igati päikese eest, siis põhjamaised suvitajad koorivad end nii paljaks kui sündsustunne vähegi lubab ja veedavad pikki tunde kuumal rannaliival. Kena pruun nahk läheb aga paljudele kalliks maksma.

Paarkümmend aastat tagasi haigestus melanoomi 30 inimest aastas, tänaseks on esmasjuhtude arv viiekordistunud. “Tõus on kõige suurem just noorte seas,” tõdeb

Onkoloogiakeskuse onkoloog Marianne Niin

kurvalt. “Veel 13 aastat tagasi olid haiged põhiliselt vanemad inimesed, nüüd surevad noored kenad inimesed nii mõttetult ja pealtnäha nii tühise asja pärast.”

Dr Niin, mis on melanoom?

Melanoom on pigmendiraku kasvaja ja kui pigmendirakud on nõrgad, nagu põhjamaalastel, siis on kasvaja tekke risk suurem, eriti kui nad saavad ülemäära ultraviolettkiirgust. Valge inimene läheb pruuniks sellepärast, et pigmendirakud üritavad nahka kaitsta — üritavad, aga alati ei suuda. Kui tekib päikesepõletus või erinevad ebakorrapärase servaga pigmendilaigud, siis need on juba märgid sellest, et ei tohiks päikese käes olla. See kehtib nii solaariumi kui loodusliku päikese kohta. Muidugi võtab igaüks oma riskid ise.

Aga inimene vajab ju päikest, see teeb tuju rõõmsaks ja seda on vaja vitamiini D moodustamiseks.

Vitamiini D sünteesiks vajaliku hulga ultraviolettkiirgust saame 10-minutisest foonist kätte ka pilvealuse ilmaga, selleks ei ole vaja spetsiaalselt päikese käes olla ega nahka pruuniks päevitada. Mitmete teadusuuringutega on kindlaks tehtud, et vähene ultraviolettkiirgus vitamiinipuudust ei põhjusta, kui normaalselt süüa ja värskes õhus viibida. See on rohkem polaarjoone taga elavate inimeste probleem.

Jah, me elame päikesevaeguses, ent kui päike vähegi välja tuleb, siis on meie inimeste käitumine päikese käes üsna halb. Kui paljud noored on melanoomi diagnoosi saades ohanud: ma ju ei teadnud! Ammu oleks aeg olla uhke oma valge nahavärvi üle, mitte üritada iga hinnaga pruuniks saada. Ja vältida aktiivse päikese aega keskpäeval. Kui inimene mingi jume saab, siis see on hea, aga pole vaja end tumepruuniks praadida.

Kuidas siis õiget päikeseannust doseerida?

Kõige kindlam on kaitsta end puuvillase riidega. Päevituskreemid on väga head ja neid tuleb kindlasti kasutada, aga kasvajate eest need ei kaitse, välja arvatud üks — täisblokaator nr 60, mida vist keegi ei kasuta, sest siis ju ei lähe pruuniks. Kreemid hoiavad naha elastsust, ei lase nahal ultraviolettkiirguse toimel vananeda. On kaitsekreeme, mis võtavad ära nahapõletuse riski, kuid samas jääb UVA-kiirte toime, mis nahka pruunistab.

Miks on solaariumis lõunamaa-reisiks ettevalmistamine kahjulik?

See on umbes sama, kui treenida oma kopsu kahe suitsuga — ei ole võimalik treenida nii, et kahjustad oma rakku. Rakk ei saa solaariumis tugevamaks, vaid tekib tavaliselt hoopis DNA kahjustus, mis peab taastuma. Kui seda kahjustust tekitada mitmel korral enne väga intensiivse päikese kätte minekut, siis võivad rakus tekkida pöördumatud muutused, mis hoopis kõrgendavad vähi riski. Et DNA jõuaks taastuda, peaks solaariumi-käikude vahe olema vähemalt nelikümmend kaheksa tundi.

Solaariumi kasutusel võiksid ka Eestis olla mingidki reeglid ja piirangud. Kõige kurvem on näha seda ahastust 20-30aastaste nägudel, kui nad teavad, et nad on melanoomi suremas ja väidavad: Aga ma ei teadnud! Sageli tunnen ennast süüdlasena, sest ei jõua niipalju ennetustööd teha kui oleks vaja. Puht teadmatusest olla ilu ohver ja kaotada selle tagajärjel oma elu — sellest on kahju.

Mismoodi saab teha vahet melanoomi ja sünnimärgi vahel?

Kaasasündinud sünnimärke on meil vähe, elu jooksul tekivad juurde neevused. Sünnimärgid on sümmeetrilised, ühtlaste servadega ja ühes värvis, melanoomi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poolega, tal on ebakorrapärased servad, mustjas läige, värvus võib ühes laigus varieeruda mustast beežini. Heledama nahaga inimestel on ka heledamat värvi kasvajad.

Esimeses faasis on melanoom tasapinnaline, ent ohumärgiks on tema kasvamine. Teises faasis pigmentsünnimärk suureneb üle 5 mm, tekivad ka sõlmekesed ja haavandid, mis võivad veritseda. Sõlme teke halvendab prognoosi, võivad tekkida siirded e metastaasid. Neevusi tekib sõltuvalt pärilikkusest ja nahatüübist erineval hulgal — enamasti viie-kuue aastaselt, siis murdeeas ja ühtlaselt kogu elu jooksul. Ka väga intensiivse päevitamise korral võib nende teke intensiivistuda — päevitus kaob mõne kuu pärast, alles jäävad pigmendilaigud. Need on pigmendirakkude kogumikud, mis kõrgendavad vähiriski. Eriti ohtlikud on sealjuures lapsepõlves saadud päikesepõletused, need tõstavad melanoomi haigestumuse riski.

Tänapäeval eristatakse pahaloomulise melanoomi aktiivseid vorme: normaalne pigmendilaik, üleminekuvorm ja pahaloomuline, viimane jaguneb omakorda väga paljudeks alaastmeteks. Varaste vormide puhul on ravi väga lihtne (melanoomid eemaldatakse kirurgilisel teel), hilisematel vormidel suureneb taastekke ja siirete risk.