Miks me vananeme erinevalt?
Nooruslikud geenid?
Muidugi mängib elustiil oma osa, kuid oluline on ka näo luustik ja nahatüüp, mille pärime vanematelt. Väikesed, ümarad ja kenasti välja joonistunud põsesarnadega näod vananevad palju aeglasemalt kui piklikud näod, mis on nurgelisemad ja kipuvad rohkem sisse vajuma.
Kui aga vananetakse tsentripetaalselt (nägu tõmbub justkui sissepoole kokku: lõualuu vajub sisse, suu muutub kitsaks, silmad vajuvad auku), siis operatsioon siin ei aita — põskedele ja näoovaalile tuleb juurde anda kohevust.
Väga suurt rolli mängib ka etniline päritolu: näiteks asiaatide näokuju on ettepoole ulatuv ja esiletungivate põsesarnadega, mis lükkab naha lõtvumise kümme aastat edasi. Lisaks on nahal nähtamatud karvanääpsud jaapanlastel palju tihedamad kui meil, kaitstes nahka väliste rünnakute eest. Pealegi on nende toidulaud igavese nooruse allikas: kala, riis, soja ja roheline tee kubisevad antioksüdantidest ja neis on palju olulisi rasvhappeid.
Kuid väike revanš jääb ka lääne inimestele: alates 60. eluaastast läheb asiaatide nahk korraga krimpsu! Sama juhtub ka mustanahalistega: nende nahk on tugev ja paks, pidades ajahambale hästi vastu… kuni 65. eluaastani.
Veel üks pärilik trump on naha tugev aluskiht ja matt toon. Kui nahka kaitseb piisav melaniinikiht ja see toetub paksule dermisele, mida hormoonid piisavalt toidavad ning mis on seega rikas elastsete kiudude poolest, siis on nahk paremini relvastatud. See seletab, miks heledad ja peenepoorilise nahaga näod, mille sära imetletakse, on kortsudele palju vastuvõtlikumad. Muide, nende nahk, kes menopausi ajal võtavad asendushormoone, peab lõtvumisele paremini vastu.
Meie nooruse võti on peidus sügaval rakkudes. Mitokondrid, mis vastutavad rakkude energiavahetuse eest, annavad raku südames vajalikku energiat, et tagada meie geneetilise koodi õige funktsioneerimine ja kaitse.
Elustiili deemonid
Legendaarne Coco Chanel on öelnud, et teatud vanusest alates oleme oma näo eest ainuvastutavad, mis tähendab, et 50. aastates väärime just seda nägu, mille oleme enesele ise loonud, koos kõigi kortsude ja vagudega.
Mis on meie võimuses, et naha noorust päästa? Stressivaba olemine, tervislik eluviis, tasakaalustatud toitumine, alkoholi ja suitsetamise vältimine ning ennekõike päikese umbusaldamine. Kuna me oma geene mõjutada ei saa, võime vähemalt muuta oma suhtumist: õigel hetkel õige tegu koos õige kreemiga.
On tõestatud, et mida enam oma nahka agressiivse keskkonna — vabade radikaalide tekitaja — vastu tugevdada, seda enam seda kaitseme ja seda hiljem tulevad kortsud, plekid ja lõtvumine. Seega tuleb meil oma nõrgad kohad välja selgitada, et nahk kontrolli alla saada.
Väike ohtude nimekiri
1. Näoilmed. Nahk vajab zen-suhtumist rohkem kui ükski teine organ. Lisaks on nägu üks väheseid kehapiirkondi, kus nahk kinnitub otse lihastele, viimased aga on pidevas liikumises. Paratamatult tekitavad ja kinnistavad kõik meie ilmed, naeratused, grimassid ja miimika tulevasi kortse.
Kui saame ränga hoobi, mõjutab kannatus eriti alumisi näolihaseid. Kummalgi pool suud asuvad valulihased tõmbuvad kokku, moodustades ajapikku kibedusekortsud, mis laskuvad suunurkadest alla lõuani. Muide, seda osa näost ohustab luuhõrenemine kõige enam.
Parem pole lugu ka suuga. 18aastase ülahuul trotsib gravitatsiooni, olles prink ja heas vormis, alahuul on aga lopsakas. Kuid meie lõualuud on üliaktiivsed — me sööme, närime, neelame — ja mida vanemaks saame, seda enam hakkab meie suu oma lapselikku kuju kaotama, tõmbudes kokku ja ilmutades väsimuse tundemärke.
Veel näomiimikat, mida tuleks alates 25. eluaastast karta: sigareti hoidmine suunurgas, energiline silmade hõõrumine ja liiga kuivade silmapliiatsite kasutamine, teleri vaatamine ja lugemine voodis, liiga kõrge padjaga magamine (koledad voldid kaelal), kägaras magamine (vaod dekolteel).
2. Päike. Kui ultraviolettkiired nahka ründavad, ei saa enam midagi teha. Nad sihivad sidekude ja fibrillaarseid kiude ning see kiirendab vananemist otsekohe. Päike pole kellegi vastu pikalt kena ja päevitamine läheb sageli kalliks maksma.
Spetsialistide hinnangul põhjustab päike heledal nahal 80% kortsudest, kui olla ettevaatamatu. Isegi kui me seda teame ja oleme üha ettevaatlikumad, ei hinda me seda ohtu kunagi piisavalt. Seevastu — mida tugevam on melaniinibarjäär ehk mida rohkem on me nahas pigmenti, seda enam kaitseb ta meid mitte ainult ultraviolettkiirguse, vaid ka kortsude eest.
3. Sigaretid. Kuigi suitsetamise eest hoiatatakse pidevalt, ei tohiks me ignoreerida sigarettide katastroofilist mõju nahale. Nikotiin, mis ummistab mikroveresooni, muudab naha loomulikku hingamist. Epidermis kaotab oma paindlikkuse, nahatoon muutub hallikaks ja kõik see halveneb alates 40. eluaastast veelgi. Doppler-uuringud on näidanud, et alates esimesest mahvist toimub mikrovereringe aeglustumine sõrmeotstes ja pärast viimast mahvi tuleb oodata mitu tundi, enne kui vereringe normaliseerub.
4. Stress. Ärevus teeb vanaks. Mida suurem on stress, seda enam eritab organism närvilõpmete kaudu neurotransmittereid, mis stimuleerivad naha pigmenteerumist, tekitades plekke. Aju ja nahk on alates eostamishetkest otseselt seotud, olles justkui embrüoloogilised vennad.
5. Toitumine. Tehke kord kolme kuu jooksul läbi proteiinidieet (sööge liha, mune ja piimatooteid). Aminohapped, mida see kaasa toob, asuvad moodustama elastiini- ja kollageenikiude. Nahk muutub peagi pringimaks, elastsemaks ja elavamaks. Nõnda saab naha toonust tõsta. Ja kuna nahk vajab ohtralt vitamiine, närigem ülejäänud ajal piiramatult köögi- ja puuvilju.
Edasi loe Marie Claire’i veebruarinumbrist.
