-
Vananemist
- aastate lisandudes aeglustub naharakkude uuenemine. Epidermis - naha pealiskiht - muutub õhemaks, koed kaotavad oma elastsuse. Selle tagajärjel tekivad kortsud, muutub naha värv. Et oma nahka kauem noorena hoida, pidage meeles, mis talle meeldib.


-
Temperatuurikõikumisi
- kuumast keskküttega ruumist välja külma kätte minek ei mõju nahale hästi. Samuti on naha vaenlaseks õhukonditsioneerid, mille tulemusena kuum ja külm õhk pidevalt vahelduvad, ning võivad naha kuivaks muuta. Suured temperatuuri kõikumised soojast toast välja minekul mõjuvad ebasoodsalt laienenud kapillaaride korral. Talvine keskküte, soojade tekkide ja elektriseadmete kasutamine ning tihedalt suletud aknad suurendavad vedeliku aurustumist nahast ning soodustavad selle enneaegset vananemist. Selle tunnuseks on kortsud silmade ümbruses, tursed ja laikude teke.


-
Närvilist õhkkonda
- närveerimisest tekivad nahale punased laigud, laubale ja peopesale tulevad higipiisad. Paljud nahahaigused, ka ekseem ja nõgestõbi istutavad end just närvilise naha pinnale. Ekseem, psoriaas ja mitmed nahalööbed, mis ei ole algselt stressist põhjustatud, kalduvad pingeolukorras ägenema. Stressihormoonid kutsuvad esile veresoonte ahenemise ja naha verevarustuse halvenemise. Selle tulemusena muutub nahk kuivaks, ketendavaks ja tundlikuks.


-
Saasteaineid
- sigaretisuitsu, heitgaaside, sudu ja teiste keskkonda saastavate tegurite mõjul suureneb organismis tekkivate vabade radikaalide arv. Need soodustavad naha elastsete ja kollageenkiudude lagunemist, kiirendades nii naha vananemist. Õhus leiduvad saasteained häirivad naha niiskusetasakaalu. Selle tagajärjel muutub nahk kuivaks ja laiguliseks või tekivad pooride ummistumisest tingitud häired. Kahjulike ainetega puutub nahk kokku ka tööl, olgu nendeks siis sigaretisuits, koopiamasina vedelik või teised tugevatoimelised kemikaalid. Lisaks sellele, et nahk määrdub ja kattub õhukese mustusekihiga, võivad tekkida allergilised nahareaktsioonid.


-
Põrutusi, muljumisi ega kriimustusi
- need võivad kahjustada naha kõige peenemaid veresooni. Tekivad verevalumid. Paljudel imenduvad nad halvasti ning võib tekkida isegi mädanik.


-
Nahaseent
-Jalgade seeninfektsioon levib soojas ja niiskes keskkonnas. Enamasti ilmneb nahalööve varvaste vahel ja jalatallal. Nahk muutub punetavaks ja valulikuks ning hakkab ketendama. Kui haigus jääb ravita, järgneb naha paksenemine ja varbaküünte värvuse muutus. Haigustekitaja levib kergemini soojal aastaajal, millega kaasneb rohke higistamine, paljunedes meelsasti niiskes ja pimedas keskkonnas. Paljud saavad nakkuse ühiskondlikust saunast või basseinist. Naha seeninfektsioon iseenesest ei parane. Ilma ravita jäämisel kaldub haigus progresseeruma.


-
Dieeti
- ärge innustuge dieedist, mis annab lühikese aja jooksul suure kaalukao. Kiiresti mahavõetud kilogrammid tekitavad kortse, eriti kaelal ja näol. Senini sile nahk võib muutuda kuivanud õuna koore sarnaseks.


-
Vürtsitatud ja teravamaitselist toitu
- see soodustab kapillaaride laienemist ning paneb naha punetama, eriti ninal ja põskedel. Kui tekivad mädapaised või vistrikud, ärge sööge rasvast ja magusat toitu. Toit võib soodustada ka teatud nahahaiguste ägenemist.


-
Tubakasuitsu
- toksilisi aineid sisaldav tubakasuits kahjustab nahka. Poorid suurenevad, nahk kuivab ja tekib kollakas jume. Suitsetamine kahjustab nahas paiknevaid elastseid ja kollageenkiude, mille tulemusena nahk kaotab oma elastsuse. Suitsetaja nahka ei iseloomusta ainult kortsud, vaid ka tuhkjas näojume koos laienenud kapillaaridega ninal ja põskedel. Samuti on suitsetajatel suurem risk sarvrakulise nahavähi tekkeks ja taastekkeks peale haiguse ravi. Operatsioonihaavad paranevad suitsetajatel aeglasemalt, kuna nikotiin ahendab veresooni, halvendades nii kudede verevarustust.


-
Alkoholi
- see soodustab vedeliku eemaldamist kehast. Rakkudes tekkiv vedelikupuudus aitab kaasa naha enneaegsele vananemisele. Selle tagajärjel muutub nahk kuivaks, ketendavaks ning kattub peente kortsudega. Alkoholi tarvitamisel tekib kergesti A-, B- ja C-vitamiini ning teiste oluliste toitainete puudus. Kuigi alkohol mõjub nahale ebasoodsalt, pole sellest sugugi vaja täielikult loobuda. Mõõdukaks koguseks võib lugeda 1-2 klaasi veini päevas. Suuremate koguste tarbimisel kaob alkoholi kasulik toime südamele ja tekib oht endale kasu asemel hoopis kahju teha.


-
Karvanääpsu kahjustamist
- karvakeste raseerimine vähendab kehatemperatuuri reguleerimist. Kui meil on külm, tõstavad nääpsulihased karvakesed üles ning naha pinnale tekib õhukiht, mis takistab kehasooja õhkumist. Kui meil on palav, siis karvakesed sellist isolatsioonikihti ei moodusta ning nahk saab jahtuda. Habemeajamisaparaadi või elektriepilaatoriga karvakeste nääpse kahjustades võtame nahalt kaitsevõime.


-
Seepi
- pesemine tavalise tualettseebiga mõjub nahale halvasti. Seebis sisalduv leelissool kahjustab nahka ning selle all olevat rasvakihti, rikkudes seega pH-taset. Ärge liialdage vannivahtude ja šampoonidega. Mida rohkem vahtu, seda rohkem sisaldavad pesemisvahendid ka leelist. 3-minutise pesemise järel vajab nahk normaalse happesuse taastamiseks 3 tundi. Ihu pesemiseks kasutage pehmet spetsiaalset geeli.


-
Päikese käes praadimist
- intensiivsed ultraviolettkiired kutsuvad naharakkudes esile muutusi, mis võib põhjustada paistetust ning halvaloomulisi kasvajaid. Pruuniks päevitunud nahk kaotab elastsuse, kuivab, tekivad kortsud. Päikesekiirguse nahka kahjustav toime on pöördumatu. Kuigi päikesepõletus peatselt paraneb, ilmneb selle kestev kahjulik toime alles aastaid hiljem. Päikesekiirgus muudab naha kuivaks ja punetavaks; see muutub kortsuliseks. Naha pinnal tekivad kapillaaride laiendid.


-
Ravimeid
- paljud käsimüügi- ja retseptiravimid mõjuvad nahale ebasoodsalt. Mõnel inimesel võib tekkida allergiline reaktsioon kapsli kattele, ravimis leiduvale värvainele või mõnele muule lisaainele.


-
Töökeskkonnast tingitud kahjulikke mõjureid
- mõni tegevusala on seotud kindla ebasoodsa mõjuga nahale. Näiteks mõjub arvutiekraan näonahale ärritavalt ja põhjustab selle kuivamist. Seda seostatakse ekraanist tuleneva soojuskiirgusega. Lennuliinide töötajad, kes sageli viibivad kuiva õhuga lennukis, kannatavad samuti naha, silmade ja huulte kuivamise all. Juuksuritel, ehitajatel, automehhaanikutel ja teistel tugevate kemikaalidega kokkupuutuvatel inimestel esineb sagedamini dermatiiti, eriti käte piirkonnas.