Naine, hoia oma häält!

 (1)
Naine, hoia oma häält!
Scanpix

Reeglina on tagasihoidlikel ja häbelikel inimestel vaikne ning pehme hääletämber. Enesekindlad natuurid kõnelevad aga valjul ja selgel häälel. Kuid kas teadsid, et sinu hääle kõla sõltub sinu meeleolust? Ja ka sellest, kas kasutad hormoonpreparaate?

Naise hääle imetabastest eripäradest räägib Rahvusvaheline Logopeedide ja Foniaatrite Assotsiatsioon (IALP) liige Jekaterina Osipenko.

Häälepaelad on äärmiselt peen mehhanism. Need reageerivad organismi väikseimatelegi muutustele. Loomulikult mõjutavad neid ka erinevad haigused, mis ei pruugi üldse olla seotud kurguga. Näiteks muutub tämber üsna sageli kilpnäärme probleemide tõttu. Oma osa on siin ka närvisüsteemil. On teada juhtumeid, kus inimesed kaotavad hääle tugeva stressi tõttu.
Need on loomulikud äärmused. Ometi on täiesti kindel see, et meie emotsionaalne seisund mõjutab häälepaelte tööd. Teatud ajupiirkonnad kontrollivad hääle kujunemise protsesse.

See kõik on väga lihtne. On impulss — on hääl. Kui mingitel põhjustel ei jõua impulsid ajust kõrisse, ei tööta häälepaelad nii nagu tarvis. Heli muutub.
Seetõttu tekivad just naistel probleemid häälega.

Küllap see on seaduspärane. Naised on ju hulga emotsionaalsemad olendid, siit ka nende probleemid.

Jah, põhjus on just selles. Lisaks on veel täheldatud, et hääleprobleemidega põrkavad kokku teatud iseloomuga naised. Need on reeglina väga emotsionaalsed ja tundlikud natuurid, kes võtavad kõike toimuvat liialt südamesse.
On olemas uuringud, mis kinnitavad, et naiste hääl muutub ka siis, kui nende elu ei laabu just kõige paremal moel.

Kui rääkida haigustest, siis on selge, et kurguhaigused mõjutavad häält. Kuidas aga puutub siia kilpnääre? See peaks ju hoopis teine lugu olema.

Ega see nii väga teine lugu olegi. Endokriinsüsteem mõjutab suuresti häält. Ja esmajärjekorras just kilpnääre. Väikseimadki häired kilpnäärme töös mõjutavad kõikide hormoonsüsteemide saatust. Sealhulgas satub löögi alla ka hääl.

Viimastel aastakümnetel on tunduvalt sagenenud endokriinsete haigestumiste hulk. Põhjuseks — halb ökoloogia ja stressid. Kilpnäärmehaigused on muutunud sagedasemaks, arstide poole pöördutakse sel puhul aga üsna suure hilinemisega.

Just seetõttu, kui hääl on muutunud — on tekkinud kähin või pärast pikka vestlust hakkab kurk kipitama — tuleb pöörduda arsti poole, et teha uuringud probleemide lahendamiseks.

Teema „Hääl ja hormoonid“ on tegelikult tuttav igale ühele. Vaid veidi teise rakursi alt. Piisab, kui meenutada noori laulutalente, kelle hääl muutus oluliselt pärast häälemurret, mille tõttu tuli laulmisest loobuda. Huvitaval kombel olid need kõik poisid. Kas on olemas mingi hääle sõltuvus just meeshormoonidest?

Tegelikult ei peaks eristama poisse ja tüdrukuid. Lihtsalt noorte daamide ealised muudatused on vähem märgatavad ning need ei mõjuta nii tugevalt nende karjääri, kui rääkida vokaalsetest võimetest. Neil võib muutuda hääle tämber, kuid selle tugevus ja väljendusrikkus jäävad endiseks. Kuigi ka siin on olemas erandeid.

Kui rääkida naistest, siis on olemas selge sõltuvus menstruaaltsükli ja hääleaparaadi vahel.

Kriitilistel päevade muutub hääl kähedamaks ja madalamaks. Võimalik, et nende jaoks, kes „ei tööta“ häälega, ei ole muutused nii tähelepandavad. Samas tunnetavad vokalistid neid muutusi suurepäraselt. Nad püüavad nendel päevadel oma häälepaelu hoida. Võimaluse korral loobuvad üldse esinemistest.

Üldiselt peaksid kõik naised menstruatsiooni ajal oma häält hoidma. Hea oleks sellesse ettevaatlikult suhtuda ka teistel, hormonaalselt ebapüsivatel eluperioodidel -raseduse ajal, pärast sünnitust, menopausi ajal. Hääl reageerib väga tundlikult ka kõige väiksematele naissuguhormoonide tavapärase tasakaalu häiretele. Lauljad teavad suurepäraselt, et hormoonpreparaatide kasutamine võib peegelduda nende hääle tämbril.

Ameerika teadlaste uuringud kinnitavad, et inimese aju võtab paremini vastu mehe kõnet kui naise oma. Kuidas seda kommenteerida?

Siinsed uuringud on mõnevõrra erinevad ameeriklaste omadest. Meie tähelepanu on pööratud rohkem hääle kujunemise protsessile ning abi leidmisele häirete puhul.

Kui naisel on näiteks hommikuti hääl kähe, siis on tal järelikult madal vererõhk. Selliste inimeste organism „ärkab“ hiljem — kusagil keskpäevaks. Kohe pärast ärkamist on häälepaelad veel lõdvestunud olekus ning vibreerivad halvasti. Siit ka hommikune kähedus. Seetõttu peaksid madala vererõhuga naised planeerima oma nõupidamisi või auditooriumi ees esinemisi hilisema aja peale.

On olemas selline mõiste nagu hääle hügieen. Mida see endast kujutab? Ja kas kõik peaksid sellega tegelema?

Tänapäeval ei ole vaikivaid elukutseid praktiliselt olemas. Valdav osa suurlinnade elanikest koormab oma häälepaelu regulaarselt üle.

Seetõttu tuleks kõikidel oma häält hoida. Keegi ei kahtle ju, et hommikuti tuleb hambaid pesta. Või peab seda tegema ka õhtul? Igaüks, kes oma tervise eest hoolitseb, teab, et peab, ja ka teeb seda.

Tuleb teada, mis võib halvasti mõjuda ning võimaluse korral sellest hoiduda.

Eelkõige on see suitsetamine. See on meie ühiskonnas suur probleem. Varem puutusid kõrivähiga kokku üldiselt mehed, naisi oli vaid üksikuid. Nüüd tõuseb naissoost patsientide protsent katastroofilise kiirusega.

Me räägime palju südame-veresoonkonna haigustest, kõrivähk aga unustatakse millegipärast ära. Samas asub see onkoloogiliste haigestumiste seas kolmandal kohal.

Siin ehk kuluks ära ühiskonna ja vanemate ühised jõupingutused…

Lapsed ja noorukid võiks korraks viia onkoloogiahaiglasse. Nii näevad nad oma silmaga, kuidas suitsetamine mõjub.

Tuleb võidelda ka stressidega. Kui ei suuda oma emotsioonidega ise toime tulla, peab abi otsima spetsialistidelt. See pole oluline mitte üksnes häälele, vaid tervisele tervikuna.

Veel üheks tähtsaks teguriks on suuõõne kroonilised infektsioonid — suulae- või mandlipõletikud, neelupõletikud, kaaries ja paljud teised. On praktiliselt 100 % kindel, et need kõik mõjutavad kõri. „Nõrku kohti“ tuleks kontrollida arsti juures vähemalt kaks korda aastas ning vajadusel teha läbi profülaktiline ravikuur.

Räägitakse, et häälele mõjuvad halvasti ka suured kofeiinikogused.

Kui ilma kohvita mitte kuidagi ei saa, siis võiks seda vähemalt piimaga juua. Nii kannatavad häälepaelad vähem. Meie toidusedel peegeldub üldse meie häälel. Teatavasti on hääleaparaadile ohtlik ka organismi veetustumine. Päeva jooksul tuleb kindlasti ära juua vähemalt kaks liitrit vett.

Alkohoolseid jooke oleks aga parem vältida. Need laiendavad kõris asuvaid veresooni ning tekitavad turseid. Häälepaelad vibreerivad halvemini, samas pingulduvad rohkem. Eriti ohtlik on pärast joomist karjuda ja laulda valjul häälel. Seega võiks vältida „häälekaid“ pidusid. Reeglina on „lauljate“ hääled hommikuks üpriski karused. Loomulikult ei juhtu ühel korral midagi hullu. Kuid pidevad laulueksperimendid tekitavad häälepaeltes sõlmekesi, muutes hääle kähedaks.

Kui pärast haigust kipub hääl ära olema, ei tasu siiski sosinal rääkida. Nii ei säästeta häälepaelu, vaid vastupidi, sunnitakse neid suurema pingutusega töötama.

Ka sporti ei tohiks unustada. Aktiivne eluviis tuleb alati kasuks — hommikuvõimlemine, ujumine, võrk- või korvpall puhkepäevadel. Vajalik on hea füüsiline vorm, mitte aga selja- või reielihaste arendamine. Vaid üldkoormus hoiab organismi toonuses, seega ka häälepaelad — needki on ju lihased.

Kokkuvõtteks tuleb ikkagi tunnistada, et tervislikud eluviisid on kõige parem hääleprobleemide profülaktika.

Allikas: Ženskoje Zdorovje, 7’2010