Näita küüsi!
Käed räägivad inimesest alati pisut enam, kui inimene ise kõneleks. Seetõttu valivad naised järjest enam kunstküüned. Parim aeg nende proovimiseks on just nüüd, mil kindaid enam vaja ei lähe ning salongis pakutakse geelküüsi kõigest 300 krooni eest.
Kunstküünte ABC
Ilu võib olla eluohtlik!
Milliseid kunstküüsi aga valida ja kes neid paigaldab?
Hetkeolukord turul näitab, et meie tarbija on jätkuvalt infosulus ja müütide küüsis. Teenusepakkujaid on palju, aga adekvaatset ja erapooletut informatsiooni on raske leida.
Vaatamata asjaolule, et kangas-, akrüül- ja geelküüned on juba 15 aastat Eesti naistele kättesaadavad olnud, esitavad nad salongi Mereneid küünetehniku-koolitaja Angela Antoni sõnul ikka kõige sagedamini küsimust: mis vahe on geel-, kangas- ja akrüülküüntel? “Kahjuks aga jagatakse tänagi vastuseid, et mõni tehnika on mürgisem või mõni tehnika kahjustab oma küünt rohkem,” nendib ta.
Angela sõnul vaidlevad ka küünetehnikud omavahel, millises tehnikas kunstküüned on ilusamad või millise tehnikaga jäävad küüned “paksud” või “labidad”. Olenemata tehnikast peaksid kõik kunstküüned tema sõnul nägema välja siiski ühtmoodi kaunid. “Küüned on hästi tehtud, kui küünelaki alt pole võimalik eristada materjali ja tehnikat,” ütleb ta.
Põhitõed, mis kunstküüne kuju puhul rolli mängivad, on kõigi tehnikate puhul samad. “Materjalide valik tuleneb küünetehniku maitsest ja isiklikest eelistustest. Olulist rolli mängivad ka kliendi oma küüned. Võib julgelt väita, et mõne naise küüntel püsivad kõik kunstmaterjalid ideaalselt peal, teise puhu agal tuleb kaua katsetada ja otsida, et leida õige ja sobiv kunstküünte paigaldamise tehnika.”
Kõikide kunstküünematerjalide põhikomponent on Angela sõnul üks ja sama: akrüül. Erinevad on vaid kivistumise viisid ehk initsiaatorid, mis keemilise protsessi käivitavad.
Akrüülküüned
Selle tehnika puhul on väga oluline pulbri ja vedeliku õige vahekord. Akrüülküünte initsiaator on hapnik ehk materjal hakkab kivistuma õhu käes. Miinuseks on toodud tugevat omapärast lõhna, plussideks tugevust ja võimalust küüsi väga täpselt vormida. Samuti ei pea “vanu” küüsi maha viilima, vaid neid saab lahti lahti leotada (see traumeerib küüneplaati palju vähem). Küünetööstus on palju vaeva näinud, et muuta akrüülitehnika lõhnatuks, ja töötanud välja erinevaid uuendusi. Turule on jõudnud peaaegu lõhnatud akrüülivedelikud ja akrüülid, mis kivistuvad alles UV-lambi all nagu geelidki.
Paigalduse maksumus 600–750 krooni
Kangasküüned
Materjalideks kangas, liim ja aktivaator. Initsiaator on siin aktivaator, mille kasutamise järel liim kiiresti kivistub. Alusetult peetakse seda tehnikat vananenuks. Hästi tehtud kangasküüned on õhukesed ja täiesti loomulikud. Ette on heidetud, et kangasküüned murduvad kergesti ja kangasküüntele on raske kuju anda. Uudsed kangaliimid on paksud vaiguliimid, mille abil annab kuju kergesti modelleerida. Uute liimidega saab kangast teha märjaks nii, et isegi klaaskiudkangas muutub märkamatuks, siidkiust rääkimata. Kangasküünte miinuseks on peetud aktivaatori lõhna ja pihustamisel tekkivat lendlevust, mis on ka allergiate põhjus. Uudisena kantakse nüüdsest aktivaator küünele pintsliga.
Paigaldus 400–800 krooni sõltuvalt kasutatud materjalidest (siid- või klaasiud jne)
Geelküüned
Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav. Geelküünte panekul segatakse akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik. Seda toodet on täiustatud nii, et see õhu käes ei kivistuks. Selleks mõeldi välja UV-lambid, mis on selle tehnika puhul ka initsiaatoriks. Miinuseks on vanade kunstküünte mahalihvimine, kuid uusimate geelide puhul saab neid ka lahti leotada.
Paigaldus 300–650 krooni sõltuvalt kasutatud materjalidest (valge või värviline geel, Prantsuse maniküüriga jne)
Uued materjalid
Viimasel aastakümnel on hakanud kunstküünetööstus erinevate tehnikate tugevaid külgi omavahel siduma ja tulemuseks on täiesti uued tooted ja võimalused. Näiteks on leitud viis, kuidas ühendada akrüüli tugevus geeliga nii, et töö jääks loomulik ja õhuke nagu kangasküünte puhul. Tehnikas kasutatakse akrüülgeeli, kuhu raputatakse tugevuse andmiseks enne kivistumist akrüülpulbrit. Küüsi saab kiiresti paigaldada ja need sarnanevad oma olemuselt kangasküüntega. Kangasküünte modelleerimise lihtsustamiseks on välja töötatud fiibergeelid, mis asendavad vaiguliimi. Kangariba annab tugevuse ja geeliga vormitakse kuju. Jälle töötavad koos kaks tehnikat. Niisamuti on paljud materjalid muutunud universaalseks: neid saab kasutada nii geel-, kangas- kui ka akrüülküüntel (näiteks universaalsed kattegeelid).
