Hoia end vormis

Vanusega aeglustub kahjuks meie ainevahetus, järelikult  asenduvad lihased rasvaga ega näe enam kuigi head välja, pealegi lisanduvad kiiresti liigsed kilod. Kas oled seda enda puhul märganud?  Siis asu asja kallale. Püüa teha päevas kõigest 15-20 minutit jõutreeninguid. Selle abil taastub ruttu lihaskude ning lihased muutuvad tugevamaks. See aga tähendab omakorda, et põletad rohkem kaloreid isegi siis, kui sa eriti ei liigu, kuna lihased, erinevalt rasvast, kulutavad aktiivselt energiat.

Jõutreening on rütmiline lihaste pingutamine. Efekti võib saavutada hantlite abil. Peamine, et hantlid oleksid õiget kaalu. Liiga suur raskus võib lihaseid traumeerida, samal ajal pole liialt kergetest sinu figuurile mingit kasu. Õige raskuse saab hõlpsasti kindlaks teha. Kui sa ei suuda raskust 8 korda tõsta, on see sinu jaoks liig. Kui aga tõstad kergesti rohkem kui 12 korda, pole sellest kasu. Sinu norm peaks olema 2 seeriat 8-12 kordust mõlemas harjutuses.

Hantlitega treenides peab jälgima, et ühe harjutuse algusest kuni lõpuni ei hoiaks sa hingamist kinni  - see tõstab arteriaalset vererõhku. Välja tuleb hingata lihaste maksimaalse pingutuse ajal (näiteks hantlit tõstes) ning sisse hingata lähteasendisse naastes.

Veel üks nooruse näitaja on paindlikkus. Kui sa nähtava pingutusega tõstad kätt või jalga, siis assotsieerub see noorusega — isegi kui oled 20 — üsnagi kehvasti. Seega tuleks lisaks jõutreeningutele tegeleda ka venitustega. Selleks on juba tuntud painutused külgedele, õlgade venitus (viies ristatud käed selja taha ning tõstes neid), jalgadele on hea, kui astudes samm ette, tunned, kuidas pingulduvad reielihased. Ka siin on oma väike, kuid oluline nipp — parim aeg venitusharjutusteks on vahetult pärast treeningute lõppu, kui lihased on veel soojad.


Jälgi indeksit

Pole tarvis lugeda aastaid koos lisanduvate kilodega. Sest ka kõige pringimad lihased ei varja täidlust. Noorus aga assotsieerub alati saledusega. Kaalu normis hoidmine  annab lisaboonuse. Arstid on tõestanud, et end normis hoides vabastad sa ennast lähemas tulevikus rinnavähi, diabeedi ja isheemiatõve riskist.

Rääkides normaalkaalust peab iga teadlik naine oskama välja arvutada oma kehamassi indeksit (KMI). Seda on lihtne teha: jaga kehakaal pikkuse ruuduga. Kui KMI on suurem kui 25, on alust muretsemiseks.

Samas ei ole kõik sugugi nii väga lihtne. Tähtis pole üksnes see, et sul on ülekaal, vaid ka see, kuhu see kogunenud on. Kui rasvast on punnis kõht, on oht suurem kui siis, kui rasv on kogunenud ristluudele ja tuharatele. Lihtsamalt öeldes on naisel kasulikum näida pirnina, mitte õunana.

Seetõttu pakuvad teadlased välja veel ühe näitaja — talje ümbermõõdu. Kui see on suurem kui 90 cm, on risk tervisele ilmselge. Seega — jooksuga arsti juurde, pole vaja ootama jääda, millal algavad terviseprobleemid.


Loo kaitseliin

Vaja on asuda ennast kaitsma selliste väliste tunnuste eest, mis üritavad meile aastaid juurde lisada.  Erinevalt passist, mida just paljudele ei näita, tuleb vaeva näha oma näoga…

Esiteks — tumedad silmaalused. Meditsiini seisukohalt need ohtlikud ei ole. Paraku lisab tumedus boheemlikku raugust üksnes glamuuriajakirjade piigade fotodele. Kõikidele ülejäänutele annavad nad juurde vaid liigseid aastaid. Oma silmade all paistvate veresoonte eest peab küll eelkõige oma vanemaid süüdistama. Vastupidiselt levinud arvamusele, et tumedad varjud silmade all tekivad vaid vähesest magamisest, on need siiski enamasti pärilikud. Samal ajal võivad väsimus, allergia või kriitilised päevad muuta tumedad silmaalused veelgi märgatavamateks.

Nendest aitavad vabaneda järgmised nipid…

  • Kummelitõmmis ahendab veresooni ning need muutuvad vähem märgatavateks. Niisamuti kahvatuvad tumedad rõngad silmade all. Hoia kummelitee kotikesi kuumas vees, jahuta ning aseta 10-20 minutiks laugudele. Seda on kõige parem teha hommikuti, kui samal ajal tõmbab tee või valmib kohv.
  • Maskeeri. Värvi oma tumedaid rõngaid kollase maskeeriva pliiatsiga. Kollane neutraliseerib roosasid, punaseid ja lillasid toone. Ning ära lahku kunagi kodunt, kaitsmata nägu päikese eest. Isegi siis mitte, kui õues on polaaröö, rääkimata juba selgest ilmast. Ultraviolett hävitab kollageeni ja elastiini. Need on valgud, mis tagavad naha elastsuse ja vastupidavuse. Siit tulevad taas tumedad rõngad silmade alla ning lisaks liiga varajased pigmendilaigud. Ja otse loomulikult ka kortsud. Kanna iga päev päevakreemile päikesekaitsevahendit. Talvel ja sügisel 15-20 SPF, kevadel ja suvel aga 30-50 SPF. Ja ära unusta suurepärast daamide aksessuaari — äärtega kübarat.

Vali „ravimeid vanaduse vastu”

Selleks tuleks tähelepanu pöörata õigetele bioaktiivsetele lisanditele. Need küll ei suuda pöörata aega tagasi, kuid vähemalt aeglustavad selle halastamatut jooksu. Valiku printsiip on lihtne: peab olema hea vanadusevastane efekt.  Need on võimsaid antioksüdante sisaldavad lisandid, mis neutraliseerivad peamisi vaenlasi — vabu radikaale. Veeslahustuva C-vitamiini ja rasvlahustuva E-vitamiini tähtsus on teada juba ammu. On olemas aga ka uued ained. Nende eelis seisneb selles, et nad on üheaegselt nii vees- kui  ka rasvlahustuvad, seetõttu võimelised kaitsma molekule igas keha osas — nii veres, lihastes, südames, maksas kui ka ajus. Jäta endale need keerulised nimetused meelde.

  • Alfalipoehape aitab organismi saabuvatest toitainetest energiat vastu võtta.
  • Koferment Q10 stimuleerib südamelihase tööd. Peale selle vähendab võimsa antioksüdandina „halva” kolesterooli arteritesse ladestumise riski ning ateroskleroosi soodustavate naastude arenemist.
  • Linaõli on rikas F-, A-, E-vitamiinide ning omega-3 rasvhapete poolest, mis alandavad veres „halva” kolesterooli taset ning takistavad ka trombooside teket.
  • Püknogenooli saadakse rannikumändide koorest ning see sisaldab umbkaudu 40% bioflavonoide, peale selle tugevdab arteriaalsete veresoonte seinu.
  • Merevaiguhape osaleb rakuhingamise protsessis, samuti soodustab toksiinide väljutamist rakkudest.

 

Need uued bioloogiliselt aktiivsed ained sobivad vaid neile, kellel ei esine vastunäidustusi. Seega on kindlasti vaja eelnevalt arstiga konsulteerida.

Otsi uusi teid

Keegi määras keskmise vanuse järgmiselt: istud laupäeva õhtul kodus, telefon heliseb; sa  loodad, et see pole sulle…  Aja jooksul seab enamus meist oma elu mugavalt sisse. Selline seisund aga sisaldab endas tavaliselt teatavat vastikustunnet kõige uue vastu. Ometi on väljumine oma väikese maailma raamest hea võimalus noorust pikendada. Mida enam soovib inimene uut kogeda, seda suurema sooviga ta õpib, seda enam on temas kirge ja energiat, seda kõrgem on tema elu kvaliteet.

Miks siis mitte kasutada neid paljusid võimalusi, mida ümbritsev maailm pakub?  Mitte kunagi pole hilja saada selleks, kelleks sa oleksid võinud saada. Võib tegeleda ühiskondliku tööga, poliitikaga, asuda joonistama, alustada tantsukursustega, saada suurepäraseks fotograafiks või kokaks… Igavese nooruse saladus peitub selles, et iga 10 aasta tagant sündida uuesti. Kuidas aga ennast leida? Eks siis tulebki asuda otsingutele.

Allikas: SamaJa, september 2011