Kui suured second hand kaupluste fännid te olete?

Kristel: fänn olen, aga mul on tunne, et selleks peab olema rohkem silma ja kannatust kui minul. Satun neid külastades alati segadusse, küll aga meeldib mulle välismaa sekkarites käia — viimati Amsterdamis oli mitu tundi uudistamist ja seiklemist, riideid oli ohtralt, aga ka ägedaid statement piece tooteid leidsin palju.

Tuuli: olen üpriski suur fänn. Kui noor olin, siis Saaremaal ei olnud tol ajal peale AG ühtegi teist head rõivapoodi ning kaltsukatest leidis lihtsalt huvitavamaid asju ja ei pidand terve Saaremaaga sarnaseid riideid kandma. Sealt vast saigi mu kaltsuka huvi alguse. Ja oleme ausad — olen suht harakas, nii et sekkarites leidus alati põnevaid sädelevaid-litri vintage leide. Pidin need alati koju tooma, sest tundsin, et keegi teine ei hooli nendest nii nagu mina.

Kus on teie lemmikud sekkarid?

Kristel: Paavli kaltsukas ei vea alt. Ja muidugi — Amsterdam ja Kopenhaagen!

Tuuli: lemmikud on Humana Vintage ja Saaremaal Mareti Kaubamaja. Fankadelik ja Sveta on ka mega tuusa kaubavalikuga vintage poed.

Milliseid nippe soovitate, kuidas sekkaritest endale pärle leida?

Kristel: tuleb välja uurida, millal uut kaupa tuleb ja siis lihtsalt kullipilguga peale lennata.

Tuuli: mine alati täis kõhuga ja siis, kui sul on õige kaltsukatuju: nii leiad alati paremad asjad. Sa ei viitsi ringi tuuseldada ja otsida parimaid leide, kui kõht tühi ning tuju on halb — siis sa lihtsalt ei tõmba parimaid leide ligi endale. Vähemalt mul on nii.

Mis on olnud teie endi parimad leiud?

Kristel: kunagi sain endale Converse ketsid — käisin nendega veel mitu mitu aastat ja alles hiljuti viskasin ära — nad lõpuks väsisid!

Tuuli: noorena sain kaltsukast Baby Phat’i (kunagi oli see väga kõva hip-hopi riietebränd) jope, mis oli üliilus ja hea leid. Nüüd olen saanud igasuguseid lahedaid ja kvaliteetseid riideid, aga eredam leid on 3€ punane kleit Humana Vintagest, mida kandsin eelmisel aastal ka Eesti Muusika Auhindade galal.

Kas olete ka ise riideid tuuninud ja vanast uueks teinud?

Kristel: ma olen üritanud — mu suurim moefopaa on tänu sellele sündinud — põlvikud lõikasin kätisteks: FASHION!

Tuuli: ikka. Eriti eredalt mäletan korda, kui sõbrannadega tuunisime sukkpükse, sest tahtsime sinna peale litreid, blinge ja pärleid saada ehk siis me panime toidukile jala ümber, tõmbasime sukad jalga ja hakkasime Super Attackiga neid külge liimima. Oleme ausad, see ei olnud kõige parem mõte, sest liim söövitas toidukilest läbi ning pärast pidime naha küljest neid lahti katkuma. Reaalselt saime neid ühe korra kanda, sest enamus asju kukkus sealt kohe küljest ära, kui paar sammu tegid. Ja see oli aasta 2013.

Kas mäletate lapsepõlvest taaskasutusmoega seotud mälestusi: kas pidite vanemate õdede-vendade riideid kandma vms?

Kristel: olen vanim laps peres, seega ei pidanud otseselt kandma teiste asju. Aga ema kappi hakkasin mingil hetkel rohkem avastama ja võib-olla mõni asi jäi “kogemata” minu kappi…

Tegelikult käisime õega veidi vanematena üksteise kappi rüüstamas — kõikide õdedevaheliste tülide õunad on sealt pärit ilmselt.

Tuuli: kuna mul oli vanem vend, siis see üldiselt välistas selle, aga olen praegu ema ja vanaema kapist leidnud mega vingeid leide, mis uuesti moodi tulevad, nii et soovitan emade kapi kallale minna, sest mood tuleb alati ringiga tagasi.