Ohud parfüümipudelis, millest tootja sulle ei räägi
Sünteetilised lõhnaained on üks viiest levinuimast allergeenist Euroopas ning neid seostatakse mitmete terviseprobleemidega. Ilmselgelt sisaldab neid enamik parfüüm- ja tualettvesi, kuid sünteetilisi lõhnaaineid lisatakse pea kõikidesse kosmeetikatoodetesse. Samuti on nendega lõhnastatud seebid, pesupehmendajad, puhastusvahendid, lõhnaküünlad, õhuvärskendajad ning isegi mänguasjad. Oma šampoonilt, näokreemilt või deodorandilt leiame need nimetuse “fragrance” või “parfum” alt. Selle nime taga võib end aga peita ükskõik milline enam kui kolmest tuhandest lõhnatööstuses kasutatavast kemikaalist.
Väike ülevaade ohtudest, mida meie lemmikparfüüm endas peita võib:
Allergeenid
Lõhnaainete kasutamise järel võib meil tekkida ülitundlikkus teatud koostisainete suhtes. Kui ülitundlikkus on kord tekkinud, jääb see nõnda terveks eluks ning iga kokkupuude ärritajaga päädib allergilise reaktsiooniga. Eriti ohustatud on siinkohal lapsed, kelle jaoks püsiv kokkupuude tugevalõhnaliste ainetega võib lõppeda immuunsussüsteemi kahjustuste või astmaga. Allergeeniks võib osutuda ükskõik milline lõhnavee komponent ning siinkohal ei ole isegi vahet, kas toode on täislooduslik või mitte. Mitmel inimesel võib esineda ülitundlikkus ka täiesti looduslike eeterlike õlide suhtes. Kokkupuude allergeeniga võib tekitada nahaärritust, hingamisraskusi või silmade punetust.
Ftalaadid
Ftalaadid muudavad aroomiained parfüümis püsivamaks, lubades meil pärast üht piserdust veel pikalt lõhnata. Ftalaate on seostatud hormonaalsete häiretega, need vähendavad sperma viljakust, võivad tüdrukutel kutsuda esile enneaegse puberteedi ning kahjustada loote arengut. Ftalaate on kasutatud ka laste mänguasjades plastiku pehmendajana. Väikelastel, kes pikajaliselt lutsivad või närivad ftalaate sisaldavaid lelusid võib esineda maksa- või neerupuudulikkus. Seetõttu on Euroopa liit keelanud ftalaatide kasutuse alla kolme aastaste laste mänguasjades. Kosmeetikumides selline regulatsioon aga esialgu puudub.
Katsetes laborirottidega on leitud, et isasloomadel, kes lootena ftalaatidega kokku puutuvad, on suurem tõenäosus sündida viljatuna või haigestuda hilisemas elus vähki. Sel põhjusel soovitatakse rasedatel naistel parfüümi tarvitamisest hoiduda.
Sünteetiline muskus
Kuni 19. sajandini valmistati parfüüme peamiselt taimedest, lisaks olid kasutusel mõned loomsed koostisained, näiteks muskus. Tänapäeval sünteesitakse parfüümides kasutatavat muskust laboris, kuna loomset päritolu muskuse kättesaamine on lisaks ilmsetele eetilistele probleemidele ka aeganõudev ja kallis. Euroopa Liit on keelanud kahe sünteetilise muskusühendi kasutamise parfüümides, kuid ka teiste ohutuses tasub kahelda.
2009. aastal läbi viidud uurimus Austria üliõpilaste seas näitas, et tudengeil, kes kasutasid regulaarselt parfüümi ja parfümeeritud ihupiima, oli veres kõrgeim annus sü nteetilist muskust. Esialgne uurimine näitab, et need ained võivad mõjutada hormoonide käitumist. Samuti on muskused keskkonnaohtlikud: arvukad uuringud loevad neid mereloomadele mürgisteks; need ladestuvad kalade rasvarakkudes ja jõuavad nii läbi toiduahela meieni tagasi.
Enamik parfüüme, mida oma kaelale ja randmetele piserdame, on segu naturaalsetest ja sünteetilistest koostisainetest. Tootjatel pole kohustus märkida, mida ja mis vahekorras nende parfüüm täpselt sisaldab, kuna seda loetakse ärisaladuseks. Piisab lakoonilisest kirjest “fragrance” või “parfum”. Safecosmetics.org uuris 17 populaarset parfüümi ning leidis neist 38 peidetud kemikaali, mida seostatakse erinevate tervisehädadega. Selle infoga võid lähemalt tutvuda siit: http://safecosmetics.org/downloads/NotSoSexy_report_May2010.pdf
Muidugi ei tee üks törtsuke parfüümi kedagi veel haigeks. Kemikaalide kogus ühes lõhnapudelikeses ei kujuta endast ohtu. Kuid tuleb arvesse võtta, et lisaks meie lõhnaveele on parfümeeritud enamus meie igapäevaselt kasutatavaid kosmeetikume ja puhastusvahendeid. Samuti pole ei meie organism ega keskkond võimeline kõiki aineid lagundama, tagajärjeks on kuhjumine. Meie nahk imeb endasse kõik, millega kokku puutub, nii toitained kui toksiinid. Täpselt nõnda, nagu jälgime, mida me sööme, on tark jälgida, mida me oma nahale piserdame.
Hoolimata sellest, mida parfüümireklaamide veatud naised meile sisendavad; pidevas lõhnapilves elamine on umbes sama mõistlik kui ümbritseda end sigaretitossuga. Kui oled oma lemmiklõhna väga kiindunud, kaalu keskonnasõbralike puhastusvahendite ning lõhnastamata ihuhooldustoodete tarvitamist. Ning parfüümigagi võiks kehtida reegel: vähem on rohkem.
