Öösel toimuvad sinu nahaga väga olulised muutused! Siin on põhjus, miks kõigest kuuest tunnist ööunest kohe kindlasti ei piisa
Viimastel aastatel räägitakse järjest sagedamini korralikust ööunest ja juba ammu peaks olema siililegi selge, et seitse kuni kaheksa tundi puhkust peaks olema loomulik päeva osa. Paraku aga kipume just seda aega muudeks tegevusteks kasutama ja loodame, et viiest-kuuest tunnist piisab. "Une vajadus sõltub väga inimesest. On tõesti inimesi, kes tunnevad end 5-6 tunniga värskelt, kuid on ka patsiente, kellel on vajalik väljapuhkamiseks vähemalt üheksa tundi ööund," kinnitab Kotka Erahaigla esteetilise meditsiini arst dr Bret Kaldvee. "Kõige tähtsam on see, et inimene tunneb end hommikuti ärgates värskelt ja on täis energiat."
Vähesel ööunel on tagajärjed
Ajal, mil inimesed on järjest enam stressis, tööd on rohkem ja veedame rohkem aega ekraanide ees, kipub 24tunnine päev olema liiga lühike, aga selge on see, et pikemaks seda venitada pole võimalik. Ja kui me korralikult ei maga, on tagajärjed — haigused, depressioon, ärevus, kaalutõus, viljakusprobleemid — kiired ilmnema. "Uni ja selle kvaliteet on väga olulised väljanägemisele, kui oleme stressis ja ei puhka end korralikult välja, siis peegeldub see meie üleüldises olekus ning enestetundes," teab dr Kaldvee. "Sagedasti hakkavad esimesena halvast unest märku andma silmaalused, mis vajuvad auku ning lähevad tumedamaks. Samuti võib vähene ja ebakvaliteetne uni põhjustada stressi ja ärevust, mida osad inimesed maandavad näonaha pigistamisega, see aga tekitab põletikuliste nahamuutuste teket, halvemal juhul naha armistumist.
Uuringud on näidanud, et uni mängib olulist rolli immuunsüsteemi funktsiooni taastamisel. Muutused immuunsüsteemis omakorda võivad mõjutada kollageeni produktsiooni. Kollageen on aga üks tegureid, mis mängib võtmerolli meie naha väljanägemises. Samuti on uuringuid, mis viitavad sellele, et halb unekvaliteet võib halvendada naha barjääri omadusi, mis teeb naha tundlikumaks ja vastuvõtlikumaks keskkonna mõjutustele."
Päevasel ajal mõjutab meie nahka õhusaastatus, UV-kiirgus, mõnel juhul suitsetamine ja ka stress. Need kõik mõjuvad nahale halvasti ja soodustavad selle enneaegset vananemist. "Neist kõige paremini on uuritud UV-kiirguse toimet nahale. Kuna teatud tüüpi UV-kiired tungivad sügavale pärisnahka, siis põhjustavad need dermas kollageeni, elastiini taseme olulist langust ning fibroblastide töö häirumist," kinnitab dr Kaldvee. "Samuti on uuringutega tõestatud suitsetamise ja naha enneaegse vananemise vaheline seos. Suitsetamise ajal vabanevad ained häirivad kollageeni produktsiooni ning tõstavad maatriksi metalloproteaaside taset. Viimasena nimetatud ensüümid viivad kollageeni, elastsete kiudude ja proteoglükaanide lõhustumisele. Tekib oluline tasakaalu häire naha erinevate struktuuride biosünteesi ja lõhustumise vahel. Samuti on enamike eelpool nimetatud tegurite ühiseks nimetajaks reaktiivsete hapnikuühendite produktsioon, mis põhjustab omakorda näonaha kiiremat vananemist läbi oksüdatiivse stressi."
Kas kreemidest ja seerumitest on tolku?
Mitmed kosmeetikabrändid on toonud turule erinevaid kreeme, seerumeid ja maske, mis on mõeldud kasutamiseks just öisel ajal, mil nahk puhkab, taastub ja toksiine väljutab. "Näonahk vajab niisutust ja barjääri funktsiooni tugevdamiseks kreeme. Kui hommikune nahahooldus võiks eelkõige keskenduda kaitsmisele (päikesekaitsekreemid), siis õhtuse nahahoolduse võtmesõnaks on pigem taastamine," teab dr Kaldvee. Öisel ajal nahale kantud kreemid saavad segamatult oma tööd teha.
Mida teha, kui magamiseks tõesti aega ei ole?
Meil kõigil tuleb elus ette kiiremaid perioode, mil pikaks ööuneks tõesti aega ei ole ja kui märkad selle tagajärgi oma nahal, siis dr Kaldvee sõnul on viise, kuidas halb heaks muuta. "Kõige efektiivsemad meetodid oma esimeste kortsude peitmiseks, olemasolevate kortsude silumiseks ja naha kvaliteedi tõstmiseks, on erinevad protseduurid. Seetõttu võiks juba 30. eluaastate alguses mõelda botuliinumravile, 30. eluaastate teises pooles, kui hakkavad ilmnema esimesed viited näo mahu vähenemisele, peaks mõtlema täitesüstidele," soovitab ta. "Juhul, kui probleemiks on pigem näonaha halb kvaliteet või ebaühtlus, siis sagedasti kasutame selle jaoks lasereid. Nagu meditsiinis üldiselt, siis ka esteetilises meditsiinis on alati tõhusam probleemi ennetamine. Kui pidevalt oma nahaga tegeleda, siis sagedasti isegi stressirohkemal ajal, kui öötunde jääb vähemaks, näeb inimene hea välja, kuna nahal on ressurssi raskete olukordadega toimetulemiseks. Oluline on pöörduda arsti poole, kes hindab nägu tervikult ning koostöös patsiendiga leiab kõige sobivama ja õigema viisi väsimusmärkide peitmiseks."
