Oot, ma käin kähku poes ära...
Kogemusest tean, et vahel saab isegi vähem kui veerand tunniga käidud: näiteks hommikul vara või õhtul päris hilja. Jahedamate ilmadega aitavad kiiresti toimida nö valveteksad, särk ja mõni jakk.
Vahel aitavad hädast välja ka peakate ja tumedad päikeseprillid… Samas meenub mulle just praegu, et üks tore näitlejatar käib oma kodutänavakaupluses vahel just nii ehedalt nagu ta voodist tõusnud on. Vastuseks küsijatele: EI, ta magab pidžaamades.
Reeglina on kõige mugavam nö poodi joosta talvel: mantel, kasukas vmt peale ja saapad jalga. Nii olen isegi pidžaamas kassas seisnud.
Vahel, eriti suvel, venib piimatoomine aga mõttetult pikaks. Näiteks siis, kui tol samal vabal hommikul ärgates turritavad kõik juuksetutid isesuunas, näol on padjamuster ja küünelakk on öö jooksul pragunema hakanud. No siis on ju selge, et tuleb end esmalt korralikumalt kasida ja korrastada. Heal juhul jõuan siis poest tagasi tunniga. Seda eeldusel, et sobilikud riided olen juba vannitoas toimetades suutnud välja mõelda…
Kuid miks peab ühe piimapaki või saiapätsi pärast nii palju vaeva nägema?
Hea küsimus!
Ehk seepärast, et nagu kiuste satub sellistel — oh vahet pole, käin kähku ära — hetkedel sind mõni tuttav nägema. Ikka mõni selline, kes sind muidu väga hästi ei tea või keda sa pole ammu näinud. Kuid ometigi keegi, kelle ees tahad võimalikult kobe välja näha. Sest enamasti näeb see tuttav välja justkui vaateaknalt maha astunud… Ja kui see sind veel korralikult ei haava, siis lööb tuttav imestunud hüüe — oi, sa näed nii väsinud välja või oi, sa oled juba halliks läinud — sind korraks hingetuks.
Niisiis tuleb korralikult valmistuda, sest ei või iial teada, kes sulle piimaleti ääres otsa juhtub vaatama.
Hea lugeja, kui kaua sinul kulub "korraks poes"-käimisele aega? Millises rõivas sa kindlasti poodi ei lähe? Miks üldse enda ehtimisega vaeva näed?
