Pigment ehk melaniin
tekib pigmentrakkudes mitmete keemiliste reaktsioonide tulemusel ning selles protsessis võib ette tulla ka häireid - pigmenti võib tekkida rohkem või vähem või paikneb ta ebaühtlaselt.


Hüpopigmentatasioonidest on tuntuimad
vitiliigo
(pigmendi osaline puudumine) ja
albinism
(pigmendi täielik puudumine). Hüperpigmentatsioonide põhilised avaldumisvormid ongi tedretäpid, sünnimärgid ja pigmendilaigud.


Pigmendilaigud võivad tekkida igal pool nahal (sh. ka kehal) kuid sagedamini tekivad nad nn. katmata kehaosadel - kätel, kaelal, näol - seega piirkondades mis saavad kõige enam ultraviolettkiirgust.


Pigmendilaikude tavalisimad põhjustajad on :

- fotosensitiivsete ravimite tarvitamine päikeselisel aastaajal

- mõnede kosmeetikumide (sealhulgas jumestusvahendid), parfüümide kasutamine päikeselisel aastaajal

- vanus peale 30.-ndat eluaastat

- naissuguhormoonide taseme kõikumised (see tuleneb menstruaaltsüklist, kõrge hormoonidesisaldusega rasestumisvastased tablettide kasutamisest, kuid esineb ka puberteedi, raseduse ja premenopausi ajal)

- harvem on põhjuseks A & B vitamiini puudus ning kroonilised maksahaigused.


Juba tekkinud pigmendilaikude pleegitamiseks kasutatakse kosmeetikas tavaliselt spetsiaalseid seerumeid - kreeme, happekoorimist või mikrolihvimist.

Millist neist meetoditest kasutada ning millist konkreetset sarja eelistada, otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi (vajalik vaatlus ja täiendav küsitlus).


Olemasolevate pigmendilaikude täielik "ärakaotamine" pole väga tõenäoline, kuid head tulemust annavad kõik kasutatavad meetodid.


Päevitamise ajaks on soovitav pigmendilaigud katta tavalisest tugevama päikesekaitsekreemiga või nn. totaalblokkeriga ( SPF 30-50) - seda nii päikeselise ilmaga väljas käies, rannas olles või solaariumis päevitades, sest siis ei päevitu pigmenteerunud koht enam täiendavalt ning võib ajapikku muutuda ka ilma erilise hoolduseta vähemmärgatavaks.


Heidi Mehik - Vasar
kosmetoloog,
üldarst

Saada oma küsimus.