Pihtimus: miks mu karvased jalad kõigile ette jäävad?

Olen üks neist “hulludest”, kes on otsustanud oma jalakarvad puutumata jätta ja nii juba 26 aastat. Mu ema ei raseerinud oma jalakarvu ära, tädi tegi seda küll ja lõpetas umbes 60aastaselt. Minnes detailsemaks, ütlen ära, et ma pole elus ainsatki karva endal ära kiskunud, raseerinud, kitkunud, vahatanud või mis iganes.Siledad tibid ahhetavad nüüd, aga uskuge või mitte — ära ma sellesse veel surnud pole.

Küll aga jäävad mu karvad ette kõigile teistele, täpsemalt neiudele ja noormeestele mu tutvusringkonnas. Juba keskkoolis imestas mu sõbranna kehalise kasvatuse tunnis, et millal ma küll viimati oma jalgu raseerisin. “Mitte kunagi,” vastasin ja nii keerleski ülejäänud kehaline mitte jooksmise ja hüppamise, vaid mu “karupükste” ümber. Kasvage suureks, inimesed!

Olen juba ammu harjunud sellega, et sõbrannad rannas kommentaare teevad ja igal paljaste säärte hooajal uurivad, kas ma olen ikka kindel, et ei taha jalgu raseerida. Aga keegi pole suutnud tuua mulle ainsatki ratsionaalset põhjust, MIKS ma peaksin seda tegema. Sest see on ilus ja mõnus katsuda? Ühelegi noormehele, kellega ma semminud olen, pole mu jalakarvad veel takistuseks osutunud, samuti ei tee sellest suurt numbrit mu elukaaslane.

Nii et jah, ma olen oma “karvase eluga” juba ammu harjunud, kuid hiljuti kaotasin ma igasuguse mõistuse kui pärast sõbrannadega napsutamist keeled julgeks läksid ja me avalalt seksist rääkima hakkasime. Üks sõbrannadest  ütles, et ajas end hiljuti täiesti “kiilakaks”, sest kutt avaldas selleks soovi. Tõsusi elav arutelu ja selgus, et pooled seltskonnast käivad tegelikult ringi samamoodi. Teised piiravad või jätavad triibu. Julgesin selle üle naerda ja imestada — triibu? Ja miks peaks keegi tahtma välja näha samasugune nagu väike plika, kes pole veel kasvakasvuni jõudnudki? Oi, kui pilgud tapaks ja sõnad mürgitaks.

Siit mul tekkiski küsimus — MIKS peaks naine oma jala- ja bikiinikarvu ära ajama? Milline on see kõige parem põhjendus? Miks suhtutakse karvastesse naistesse nagu millessegi imelikku ja ebaloomulikku, ehkki just selline naine ongi normaalne ja loomulik? Kui mõni mees juhtub seda lugema, siis öelge ausalt — kas sile ja plikalik naine on tõesti naiselikum ja seksikam?

Kui keegi suudab anda mulle kasvõi ühe mõistliku põhjenduse, miks oleks tark end siluma hakata, siis ma võiksin seda isegi kaaluda, aga viimase 26 aasta jooksul pole ma veel ühtegi sellist kuulnud.