Stiilikool: Kameeleonlikud ketsid
Tehnoloogiauuendustele lisaks pööratakse ketside-tenniste puhul aina rohkem tähelepanu disainile ja kontseptsioonile. Nii võime jalas kanda elegantseid disaineritenniseid komplektis ülikonna ja lipsuga või valida endale tennisepaar sõltuvalt sõnumist, mida selle disain edastab.
Lihtsast ketsist tehnoloogiaimeni
Tenniste sünnimaaks on Ameerika. Algselt nimetati kautšuktalla ja lõuendiriidest pealiste ning nööridega kingi keds’ideks (siit ka eestikeelne nimetus “ketsid”), hiljem teenisid nad rahvasuus hüüdnime sneakers, kuna nendega sai käia nii vaikselt, et see võimaldas lausa hiilida.
Aastast 1892, mil U.S Rubber Company oli valmistanud maailma esimesed ketsid, oli möödunud täpselt 25 aastat. Üleameerikaline populaarsus ning masstoodang saavutati aga Marquis M. Converse’i 1917. aastal müüki tulnud Converse All-Stars tennistega, mis olid spetsiaalselt mõeldud korvpalli mängimiseks. Kodumaalt kaugemale levisid nimed chucks või connies tänu Indiana korvpallitäht Chuck Taylorile, kelle järgi see tenniseliin hiljem nimetati. Edaspidigi kasutati tuntud sportlasi kui suuepäraseid tootemarginime levitajaid. Näiteks sakslase Adi Dassleri 1924. aastal loodud spordijalatsimargi adidase kandis 1936. aasta olümpiamängudel tuntuks tollane jooksustaar Jessie Owens, võites neli kuldmedalit. Adi vend Rudolph Dassler rajas aga 1940ndate lõpul praeguseks üldtuntud tootemargi Puma.
Kuni 1950ndateni kanti tenniseid peamiselt sportides, ent kui kinolinale tuli film “Rebel Without the Cause” teismeliste iidoli James Deaniga peaosas, muutusid lihtsad tennised noorte jaoks tõeliseks moeröögatuseks. Tenniste müük kasvas plahvatuslikult aastal 1984, mil juba kümme aastat tegutsenud Kreeka võidujumalanna nime kandev spordijalatsifirma Nike (kunagine RBS — Blue Ribbon Sports) sõlmis lepingu NBA korvpalluri Michael Jordaniga, kes kandis spordijalatsid nimega Air Jordans’ peaaegu kuulsaimateks maailmas.
Kuna konkurents tennistetootjate vahel iga aastaga aina kasvas (Nike, Reebok, adidas), hakati nuputama, kuidas muuta oma tenniseid stiilsemaks, lisades erksaid värve, mõeldes paelkinnituse kõrvale välja teistsuguseid lahendusi ning pannes rõhku uutele tehnoloogiatele, nagu õhkpadjad, vedruga sisetallad jne. Tenniseid hakati tootma kõikvõimalikeks sportlikeks tegevusteks, sealhulgas käimiseks, jalgrattasõiduks, rulatamiseks ja üldiseks vabaks treeninguks.
Tenniste hind tõusis aga kõigi nende stiliseeringute ja uute tehnoloogiate tõttu taevasse. Üheks hiljutisemaks tehnoloogiaimeks võib kindlasti pidada Montrealist pärit disaineri Stefan Dukaczewski Wi-Fi-tenniseid. Oleme jõudnud aega, mil internetiühendus võimaldab meil vahetada või kätte saada ükskõik millist laadi informatsiooni ükskõik kus. Oluline on aga teada, kus meie ümber on parajasti Wi-Fi. Niisiis mõtles Dukaczewski välja seadeldise, mis hakkab Wi-Fi olemasolu korral sinu jalanõul vilkuma.
Konseptuaalne ketsiäri
Ärimaailmas hakkab üha olulisemat rolli mängima margi- või tootekontseptsioon. Kõikidel tuntumatel spordijalatsite tootemarkidel on maailma suuremates linnades nn concept store’id ehk poed, mis esitlevad kogu oma välimuse, materjalikasutuse, värvipaketi ja väljapanekuga vastava tootemargi olemust, kontseptsiooni. Ja kuna jalanõud on väga efektiivsed sõnumiedastajad, leiavad disainerite ja tootejuhtide ideed sellel viljakal pinnasel tee teostuseni.
Töökeskkonnadki on muutumas. Siiamaani kestnud üsna rangesse kontorirõivastuse etiketti, mis nägi meeste puhul ette lipsu, ülikonda ja kõike muud sinna juurde kuuluvat, suhtutakse üha leebemalt. Firmad püüavad niiviisi luua veidi vabamat ja loovamat töökeskkonda ning paljud tennistetootjad on muutusi ärimaailmas arvesse võtnud — näiteks disainer Alexander McQueeni Pumale disainitud soliidsed mustad tennised (Puma AMQ Vascular) meenutavad eemalt vaadates pigem šikke lakk-kingi kui sportlikke jalanõusid, samuti mõjuksid ülikonnapükste all kameeleonlikult adidase mustast täisnahast minimalistliku disaini ja õhukese kautšuktallaga tennised (adidas Stan Smith II).
Disaini oma ketsid ise!
Tõelisi kunstiteoseid võib aga otsida erinevatelt sneakers art lehekülgedelt, kus leidub nii tennise-temaatikale pühendunud kunstnike töid kui ka tennisemaalijate meisterlikku käsitööd. Tennise-ekspert Suzy Kassem jagab portaalis sneakers.about.com algajale tennisedisainerile nõuandeid viljelemaks kontseptuaalkunsti uusimat vormi.
Alustuseks soovitab Kassem valida oma “lõuendiks” lumivalged nahast või vinüülist tennised. Kui sobivad tennised olemas, tuleb kavandada täpne joonis oma disainist. Pole oluline, kas joonis valmib paberil või arvutiprogrammi (Photoshop, Illustrator) abil — kavand on vajalik, et mõlemad tossud näeksid pärast ühesugused välja.
Järgmiseks vaata järele, milliseid värve vajad, ning vali kohalikust kunstitarvete poest sobivad värvid markerite näol (paint markers). Õrnad ja vesised markerid ei sobi — parim valik on tihedaima konsistentsiga töövahendid. Oluline on valida ka õige jämedusega otsikud lähtuvalt oma disainist. Mida detailiderohkem, seda väiksemad peaksid olema otsikud, suuremate pindade katmiseks sobivad jämedama otsaga markerid. Vaja oleks soetada ka kinnitus-sprei (Clearcoat), mida tuleb tööle piserdada pärast esimest kuivamispäeva, et värvid kenasti pinnale kinnituksid.
Kui kõik vajalikud vahendid on olemas, on aeg oma idee ellu viia. Nagu üldine maalitehnika õpetus ette näeb, peaks liikuma kõige heledamast toonist tumedamateni. Tennised tuleb kuivama jätta kolmeks-neljaks päevaks. Kui meistriteos valmis, tasub seda kindlasti esitleda vastavates netigaleriides — võibolla tuleb just sinul disainida mõne jalatsibrändi järgmine limited edition kollektsioon.
