Ilusad jalad ei ole taevast tulnud kingitus — nad näevad kenad ja hoolitsetud välja vaid siis, kui iga päev nendega veidigi tegelda. Jalad peaksid olema nii korras, et inimene ei satuks piinlikku olukorda ka ootamatult kingi ära võttes.

Jalgade hooldamise põhimõtteks on puhtus. Pärast igapäevast pesemist tuleb eriti varbavahed hoolikalt kuivatada, sest niiskus soodustab bakterite paljunemist ja naha seenhaiguse teket. Sage kreemitamine ja korrapärane kannanaha lihvimine pimsskiviga on esmane kodune jalahooldus.

Kord kuus võiks igaüks külastada pediküürijat ja teha põhjalikum jalgade hooldusprotseduur. See on mõnus ja lõõgastav, mõjub toonust tõstvalt ka järgnevaks päevaks. Kindlasti ei maksa häbeneda või karta protseduurile tulekut hooldamata jalgade pärast.

Hooldus algab lõõgastava jalavanniga, kuhu on lisatud jalavannisoola, mille eesmärgiks on jalgu leotada. Soolad sisaldavad pehmendavaid, rahustavaid ja jahutavaid komponente. Ka kodustes tingimustes võib jalavanne teha nii sageli, kui võimalik. Seejärel on soovitav kasutada koorimiskeemi, et eemaldada surnud naharakud.

Traditsioonilise istuvas asendis pediküüri asemel palutakse Tartu Tervisekeskuses heita kliendil protseduurilauale esmalt kõhuli. Nii koondub pediküürija tähelepanu kliendi jalatallale ja kannale. Kandadelt eemaldatakse nahapaksendid, erinevate viilide ja lihvidega töödeldakse läbi kogu tald ja kand. Varbaküünte lõikamiseks tõuseb klient traditsioonilisse poolistu-vasse asendisse. Sissekasvamise vältimiseks tuleb varbaküüsi lõigata otse.

Kuna jalavann on küüned eelnevalt pehmeks leotanud, siis on üsna kerge ka tugevaid varbaküüsi lõigata. Küünte lõikamiseks kasutatakse spetsiaalseid tange. Vajadusel küüned viilitakse, kasutades õhukest ja küünesõbralikku (näiteks mineraalsetest kivimitest valmistatud) viili. Küünevallide pehmendamiseks kasutatakse spetsiaalset vahendit. Pehmenenud küünenahad lükatakse tagasi (mitte ei lõigata) apelsinipuust pulgaga. Vajadusel lõigatakse narmendavad nahaservad.

Pediküüri kõige meeldivam osa — jalamassaaž ning kreemitamine toob nii mõnelegi kliendile une silma. Küüntele võiks kanda ka seenevastase toimega küüneõli. Viimane lihv antakse poleerviiliga ning ongi valmis. Suvel, kui ilmad soojad ja kantakse lahtiseid jalanõusid, võib lasta küüned lakkida ja lisada ka mõni küünekaunistus. Siin jäävad igale kliendile vastavalt tema fantaasiale ja meeleolule vabad käed.

Kuiva naha korral on soovitav pediküüri käigus lasta jalgadele teha sooja parafiini hooldust. Soe parafiin tekitab minisauna efekti. Nahapoorid avanevad, kreem imendub hästi ja toidab kuiva nahka sügavuti. Parafiinihooldus mõjub hästi ka külmetavate jalgade puhul.

Mõned jalatarkused:

  • Elu jooksul läbib inimene oma jalgadel väga pika maa. Naised vaevlevad jalaprobleemide käes 4 x sagedamini kui mehed just seetõttu, et valivad jalanõusid pigem moodsa väljanägemise kui mugavuse järgi.

  • Jalad higistavad sageli enam kui muud kehaosad. Higi on iseenesest lõhnatu, kuid bakterite toimel tekib ebameeldiv lõhn. Sellisel juhul tuleb kasutada spetsiaalseid kreeme, mis higieritust reguleerivad. Jalavanni vette võib lisada veidi äädikat, mis tapab bakterid ja hävitab ebameeldiva lõhna.

  • Külmetavad jalad on kas vegetatiivse närvisüsteemi või aeglase vereringe poolt põhjustatud probleem. Leevenduseks tasub proovida külma ja sooja veega vahelduvaid jalavanne.

  • Suurimaks probleemiks paljude jaoks on jala– ja küüneseen. Haiguse ennetamiseks tuleb kinni pidada hügieenist. Seenhaigus on nakkav ja võimalused see endale “hankida” on üsna suured — ühiskondlikud pesuruumid, saunad, ujulad. Vältida tuleb teiste inimeste jalanõusid. See ei ole ebaviisakas, kui keeldute külas olles perenaise poolt pakutud sussidest. Kui tekib kahtlus, et tegu võib olla küüneseenega, tuleb kohe pöörduda nahaarsti poole.

  • Palju muret valmistavad ka väga kuivad ja lõhenevad kannad. Probleem muutub suureks, kui lõhed veritsema hakkavad. Siis tuleb suurt rõhku panna sagedasele kreemitamisele spetsiaalselt kuivadele ja lõhenenud jalgadele mõeldud kreemidega.