Nägu peaks vanusest olenemata puhastama piimaga ja kindlasti tuleks seda seejärel tupsutada toniseeriva näoveega.

„Suvekreemid on kerged,” tuletab Luik meelde ammu teada tõsiasja. „Kes tunneb, et kergest kreemist jääb päeval väheseks, võib edasi öökreemi kasutada nagu talvel. Osa naisi ütleb, et suvel piisab ainult sellest päevasest väga kergest kreemist, mis imendub hästi — olevat tunne, nagu polekski kreemi pandud.”

Nagu juuksehoolduses, nii on ka näohoolduses suviste kreemide koostises enamasti ka UV-filtrid. Ja päris tihti on ühes kallimas kreemis kõik koos: päikesekaitse, niisutus, kortsudevastased ained jne.

Sama palju kui juustele, on kübarast suvel kasu ka näole: liigne päike ei ole soovitatav, ka silmad vajavad päikese eest kaitset ja ilus laia äärega kübar on selleks hea küll. „Vanematel daamidel on vahel mure pigmendilaikudega, nende tekkimise vastu peaks võitlema hakkama juba kevadel, kui päike on hästi ere. Või varuda varakult mõni kreem, mis ei lasegi pigmendilaike näole tekkida,” õpetab kosmeetik.

Kes tahab suvel nahale ekstraturgutust, võiks Valve Luige arvates kasutada seerumeid, mis pannakse nahale kreemi alla: „Võib panna ainult kortsude peale või siis enne pidulikumasse kohta minekut, peaks näo siledamaks ja ilusamaks tõmbama küll.”

Olgu vana või noor, päikest tahaks meie lühikesel suvel ikka natuke võtta. „Kindlasti tuleb päikesekaitsekreeme kasutada,” meenutab Luik. Enamlevinud sarjades on tihti ka kohe näiteks silmaümbrusele mõeldud päikesekreemid, mis peaksid aitama vältida neid suvel nii tavalisi valgeks jäävaid kortsutriipe.

Kas on mõtet osta eraldi päikesekaitsekreeme näole, silmaümbrusele, kehale, lastele? „See on täpselt nii, kuidas keegi päikest kardab. Suurtes marketites müüdava nn laiatarbekosmeetika hinnad ei ole teab mis kõrged, aga kallimad kreemid on tõhusamad, toimeained on neis tugevamad: nii nagu pakendil on öeldud, nii ka on. Igal juhul on parem ükskõik milline kreem kui mitte midagi,” arvab kosmeetik.

Valve Luik julgeb soovitada ka kodumaist kosmeetikat: „Ei peagi alati ostma mingit väga tuntud firma hirmkallist kreemi, väga suurepärased on Eesti sarja „Puhas loodus” kreemid. Minu meelest pole neil häda mitte midagi. Mõni klient on neist isegi nii vaimustuses, et ütleb: pole nii head kreemi tükk aega saanud! Samuti on mõnes poes müügile tulnud Vene päritolu kreemid. Need on samuti head ja superodavad. Ei maksa peljata, kõik poes legaalselt müügil olevad kreemid on läbi käinud tervisekaitse kontrollist.” Mis suvel aga eriti hea: paljut sellest, mis ümberringi kasvab, võib väga edukalt ka näole määrida.

„Marjad ja puu- ning aedviljad hakkavad järjest tulema, neist on väga lihtne maske teha ja odav on ka. Näiteks kurgimask: kurgitükid näole või siis kurki koorides tõmmata koore siseküljega üle näo. Kurk on nii puhastava kui ka niisutava toimega, annab värske olemise. Vanaemade tarkusesalve kuulub ütlus: esimene maasikas näole, teine suhu. Maasikatega peavad ettevaatlikud olema need, kel on nende vastu allergia, neil ei maksa maasikaid näole hõõruda. Siis võib teha banaani-jogurtimaski. Loomulikult tuleks kõike värsket ka süüa,” meenutab kosmeetik.

Muna, täpsemalt munakollane, on näohoolduses suvel sama soositud looduslik vahend kui juuksehoolduses. Kindlasti ka mesi. Suvistel laatadel pakub mitu mesinikku meesaadustel (taruvaik, õietolm jne) põhinevaid kreeme, mis on poekraamiga võrreldes hästi odavad.

„Eriti hea on suvel saunas istudes meemaski teha, tegelikult võib meega kogu keha kokku määrida, kui just mee vastu tundlikkust pole,” manitseb kosmeetik ikka ja jälle mitte unustama oma organismi eripärasid. Kõlbab täiesti tavaline mesi, aga müügil on ka spetsiaalseid segusid saunamee nime all.

Kui on oht, et mesi on näole liiga vänge, võib Valve Luige õpetusel seda pudrule lisada ja siis näole määrida: „Tuleks keeta suvalistest helvestest täiesti tavaline puder. Kasutada võib ka tooreid kaerahelbeid ja neid siis mee või maasikate või millega tahes maskiks segada. Kaerahelvestel on ka nahka kooriv toime, nii et selline mask tuleks lasta näol ära kuivada ja siis ettevaatlikult maha hõõruda ning alles kõige lõpuks nägu ära pesta.”

Naha niiskust aitab suvel säilitada ka veejoomine. Valve Luik ei soovita seda siiski vastu ööd teha, ega vanemas eas pole neerud enam need mis nooruses. Näo veega pesemisega on nii ja naa. „Hommikuse kastega näo pesemise kasulikkus jääb rohkem samasuguste rahvakommete valdkonda nagu teatud allika veega näo pesemine, mis toob igavese nooruse,” muigab kosmeetik. Halba selline asi kindlasti ei tee, kes asjasse usub, lasku käia. Pehme järve- või jõevesi on aga näole tunduvalt parem kui tavaline kraanivesi.