Enne kui kivide hindamisest lähemalt räägime, lepime kokku, et see kõik puudutab vaid ehtekive. Kuigi ehetes kasutatakse tihti ka poolvääriskive ehk kristalle, ei ole kõik kristallid ehtekivi kvaliteediga. Trummelpoleeritud kivikesed, mida taskus kantakse ja tükikaupa müüakse, ehteks ei sobi. Poolvääriskive hinnatakse samamoodi nagu vääriskive ning vaid parimaid neist jõuavad ehetesse.

Vääriskivideks ehk kõige kallimateks ehtekivideks loetakse tavaliselt teemanti, rubiini, safiiri ja smaragdi. Aga kivi väärtus ei sõltu tingimata sellest, mis kiviga on tegu. Kui kivi kvaliteet on madal, on ka hind madal. Suuremast osast maailma kaevandustest tulebki madalama kvaliteediga värvilisi kalliskive ja teemante, kõrge kvaliteediga kalliskive leitakse harvem. Lisaks esinemissagedusele võetakse hindamisel arvesse päritoluriiki, kivi värvi, läbipaistvust ja selgust, kivi lihvi ja karaatide kaalu (ehk suurust) ning seda, kas kivi on töödeldud või mitte.

Aga millest siis enda sõrmuse hindamisel peale hakata? Kõige tähtsam on teha kindlaks kivi päritolu.

Looduslik või sünteetiline?

Alustuseks tuleks teha selgeks, kas su kivi on looduslik või sünteetiline. Kuna nõudlus kalliskivide ja teemantide järele on tohutu kiirusega tõusnud, on turule tulnud väga palju sünteetilisi vääriskivide analooge, mida ei saa palja silmaga looduslikust kivist eristada. Näiteks teemanti asemel kasutatakse tihti looduslikke või sünteetilisi tsirkoone, mis on üsna soodsad, aga ka moissaniiti, mis on teemanti kõrgtehnoloogiline asendaja ning üsna hinnaline.

Kui sa päris kindlasti ei tea, kus kohast sinu sõrmuse kivi pärit on, ja sul puudub sertifikaat, saad sa lasta seda testida Eesti Proovikojas. Nemad teevad kindlaks, mis kalliskiviga on tegu, kas kivi on looduslik või sünteetiline ning kas kivi on töödeldud või mitte.

Lõpliku väärtuse andmiseks sellest veel ei piisa, aga siit on algus tehtud: me teame, kas meil on looduslik kivi või sünteetiline kivi, ja samuti teame, millise kivi parameetrite järgi peame seda hindama. Järgmise sammuna määratakse neli lisakriteeriumit: värv, selgus või läbipaistvus, lihvimise kvaliteet ja kaal ehk suurus.

Mida kirkam, seda kallim

Kui oled jõudnud nii kaugele, et juba tead, mis kalliskiviga tegemist, tuleb kindlaks teha, kui hinnaline on sinu kivi värv. Igal kalliskivide perekonnal on värv, mida peetakse selles perekonnas kõige hinnalisemaks. Näiteks turmaliine leidub looduses väga erinevat värvi, aga kõige hinnalisemad nendest on elektrisinine ja sügavroosa, aga ka smaragdroheline turmaliin.

Lisaks värvile endale hinnatakse ka värvitooni heledust või tumedust ning värvitooni erksust. Üldiselt — mida erksam on värv, seda kallim on kivi. Näiteks ametüsti värv sõltub ainuüksi tema toonist. Mida sügavam ja tumedam lilla, seda kallim on kivi, kusjuures eriti kallites ametüstides veikleb valgus murdudes sinakalt ja punakalt. Kuigi tavaliselt nimetatakse ametüsti poolvääriskiviks, siis sellised kallimad ametüstid kuuluvad kindlalt vääriskivide klassi.

Enamasti ei teata, et ka teemante leidub looduses erinevates toonides. Enamik neist jääb skaalale värvitust kuni helekollase ja pruunikani. Haruldasemad ja kallimad on keemiliselt puhtad ja struktuurelt täiuslikud ega sisalda üldse tooni — nad on nagu tilk puhast vett. Hinna puhul mängivad juba väga väikesed toonierinevused suurt rolli, kusjuures erinevused on nii peened, et neid ei suuda enamasti palja silmaga eristada.

Olemas on ka musti, punaseid, rohelisi, siniseid ja oranže teemante. Kõige kallimad on punased, aga tegelikult on kõik värvilised teemandid kallid, sest nad on väga haruldased — alla 1% kogu maailma teemantidest.

Läbipaistvus on oluline, aga eranditega

Loodus on täiuslik, aga see ei tähenda alati täiuslikku läbipaistvust. Läbipaistvate kristallide puhul eeldame, et tal puuduvad sisemised, silmaga nähtavad suletised, mullid jms, aga alati see eeldus ei kehti — tegelikult hinnatakse läbipaistvust kivi liigist tulenevalt.

Näiteks kui ametüst on eeldatavasti puhas, siis äärmiselt haruldane on leida täiesti puhast ja läbipaistvat smaragdi. Täiuslikult puhas ja erksavärviline smaragd võib maksta teemanti hinda, läbikumav või läbipaistmatu smaragd aga isegi mõnikümmend eurot, kuigi mõlemad on ühtmoodi smaragdid. Mõned kristallid tunduvad vahel justkui mõrasid täis olevat -paljude kivide, näiteks kauni rutiilkvartsi puhul ongi see täiesti normaalne.

Nii nagu kõigi teiste kalliskividega, on ka teemantidega. Võib juhtuda, et teemantisse on lõksu jäänud mõned soovimatud mineraalid või miskit muud, mis mõjutavad teemanti puhtust ja seoses sellega ka hinda. Päris täiuslikud teemandid on väga haruldased. Võib juhtuda, et inimesed, kes on eluaeg teemantidega tegelenud, ei ole seda kõige kõrgema taseme teemanti näinudki.

Palja silmaga teemanti puhtust hinnata ei ole võimalik. Kui sa soovid teada, mis taseme puhtusega on sinu teemant, siis teevad seda spetsialistid, kes vastuse saamiseks suurendavad teemanti vähemalt 10 korda.

Suurust hinnatakse kaaluga

Alustuseks tee selgeks, kui palju kalliskivi kaalub. Traditsiooniliselt hinnatakse kalliskive karaatides: üks karaat on kaks kümnendikku (0,2) grammist. Kõige olulisem on kaal teemantide puhul — need kaalutakse täpsusega tuhandikuni (0,001) karaadist ja ümardatakse siis lähima sajandikuni või punktini. Iga koht pärast koma võib tähendada sadade, isegi tuhandete eurode suurust hinnaerinevust sõltuvalt teemanti kvaliteedist.

Kaalu ja väärtuse vaheline suhe on ilmselt paljude jaoks üllatav. Inimesed teavad, et kilo suhkrut maksab kaks korda rohkem kui pool kilo suhkrut, kuid teemandid ja kalliskivid ei ole kaup nagu suhkur. Nende hind sõltub mitmest muutujast — kaal on vaid üks neist. Mida suurem on teemant, seda kiiremini kasvab tema hind: kui 1-karaadine teemant või kalliskivi on väärt näiteks 6000 €, võib samasuguse kvaliteediga 2-karaadine teemant olla väärt juba tervelt 15 000 €.

Samamoodi nagu teemante hinnatakse ka poolvääriskive sageli suuruse järgi — kahe võrdsete kvaliteedinäitajatega kivide puhul on suurem alati kallim, kusjuures hind suureneb kiiremini kui kivi kaal.

Hea lihv võib kivi hinda tõsta, halb langetada

See, kuidas on vääriskivi lõigatud ja lihvitud, mõjutab oluliselt kivi väärtust. Lihviga saab mõjutada nii kivi sära kui ka selle värvi — sest värvi tooni ja säravuse määrab see, kuidas valgus meile tagasi peegeldub.

Üldiselt öeldakse, et kallimad lihvid on n-ö teemantlihvid (ehk diamond cut) ja odavamad on ümarlihvid (ehk cabochon cut). Ümarlihv on odavam esiteks seetõttu, et seda on palju kergem teha kui tahulist lihvi, aga näiteks poolvääriskivide puhul võib see anda vihje ka kivi kvaliteedi kohta. Tahulist lihvi kannatavad vaid väga kvaliteetsed kivid. Ebaühtlase struktuuriga, sisemiste mõrade või suletistega kive ei saa tahuliseks lihvida, sest need võivad puruneda.

Kõigi vääriskivide puhul püütakse alati valida selline lihv, mis konkreetse kivi häid omadusi rõhutab. Mitmevärvilised turmaliinid lihvitakse sageli astmeliseks, et nende värve rõhutada. Smaragdil on oma, astmeline lihv, sest see on suhteliselt rabe kivi ja tema puhul tuleb liigseid tahkusid vältida. Suur „paviljon” ehk kõrge tipp ehtekivi all muudab värvi sügavamaks, seevastu võib ümarlihv olla ainus valik, et näidata kivi sisemisi valgusefekte (kassisilma või täheefekt) või kaunist mustrit (näiteks jaspiste ja rutiikvartsi puhul).

Kui aga räägime tõesti vääriskividest nagu teemat, rubiin, smaragd ja safiir, ei ole niivõrd oluline kristalli konkreetne kujund, vaid lihvi kvaliteet. Selle all peame silmas kivi tahkude vahelisi proportsioone, sümmeetriat ja poleerimistöö kvaliteeti. Kui kivi on ebaproportsionaalse lihviga, kaotab ta hinda.

Kõige parem on kivi lihvi ja sära hinnata loomulikus päevavalguses. Ideaalselt lihvitud ja poleeritud teemant on silmipimestav. Iga tahk suhtleb valgusega ja räägib lihvija professionaalsusest. Teemanti imeline valgusmuster on sisemiste ja väliste peegelduste tulemus: heledate ja tumedate alade vahel peab olema piisavalt kontrasti, et muster oleks terav. Mida heledamad on toonid, seda kõrgem on lihvimisele antav hinnang.