Teist aastat üritavad korraldajad elu sees hoida ettevõtmisel, mida kunagi nimetati Balti Rõiva- ja Jalatsimessiks.

Anu Kikase (OÜ Balti Rõivamess esindaja) sõnul on moepäevadel kaks eesmärki. Esiteks: pakkuda tekstiili- ja rõivatootjatele ning edasimüüjatele võimalus infovahetuseks.

Teiseks: anda inimestele, kes tooteid loodetavasti kandma hakkavad, võimalus saada terviklik ülevaade nii täna kui homme (see on järgmisel kevad-suvel) müüdavast.

Numbrid teevad mõnevõrra nukraks. Firmasid, kes oma toodangut kohapeal tutvustasid, oli kokku 41. Võrdluseks võib tuua näiteks aastatel 1998 jaan. - 1999 veebr. Eesti Näituste paviljonides toimunud Balti Rõiva- Ja Jalatsimesse:
1998. a. jaanuar- (11. Balti Rõiva- ja Jalatsimess)- 78 firmat*
1998. a. august- (12. Balti Rõiva- ja Jalatsimess)- 90 firmat*
1999. a. veebruar- (13. Balti Rõiva- ja Jalatsimess)- 51 firmat*

Ühelt poolt on mõistetav tootjate huvi langus. Eesti turg on väike, seega ei ole messidel osalemine enam elulise tähtsusega. Kaubanduse esindajate ja pressiga suheldakse otse. Paljud 90ndate lõpus nishi pärast konkureerijad on tugevalt jalad alla saanud ja vaatavad pigem uute jahimaade poole- piiri taha.

Teisalt on raske aimata, mis põhjusel peab näiteks nii edukas disainer kui Ivo Nikkolo paljuks kaks korda aastas oma kollektsioonide vahetut tutvustamist rõiva kandjale.
Nädalavahetusel tuli etendusi jälgima ligi 3 000 inimest- huvipuuduse üle ei saa niisiis kurta.

Rõõmustavat oli aga ka. Näiteks ajakirjaga Anna koostöös valminud eriväljaanne, mida moepäevade külastajatele jagati tasuta. Tegemist ei ole mingi reklaami eesmärki kandva broshüüriga, vaid väga põhjaliku ja hästi teostatud sügistrendide tutvustusega. Usun, et paljud rõõmustaksid, kui sellisest projektist traditsioon saaks.

Nüüd siis etendustest.

Sügis-talv 2000/2001

Esindatud olid suurimad tootjad ja mõned teada-tuntud väiksemad kaubamärgid.

Värvid:
oranzh, samblaroheline ja soe pruun vs kontrastsed must, valge ja punane. Materjalid:
nahk ja nahaimitasioon (ka seemis), teksa ning erinevad kudumid.

Hitid:
Christine Collection/Baltika- vaid siirast imetlust kutsub esile Jaanika Sootna töö. Ta suudab luua mudeleid masstoodangu tarvis, lahti ütlemata trendikusest ja isikupärast. Julged värvid, mustrid ning tegumoed.
Arne by Arne Niit- mustad põlvepikkuses kokteilikleidid kaovad kauplustest ilmselt päev pärast sinna jõudmist. Voltidega ning kaelaseosega mudeleid saab kanda nii päeval jaki all kui piduliku rõivastusena.
Ars Mood pepitaruudulised ja kalasabamustrilised topid paitasid silma. Selle, kas ka rahakotti ja keha, saate välja selgitada teie.

Bastion
Christine Collection/Baltika













Sangar
Ars Mood













Kevad-suvi 2001

Eesti suvi tuleb ilmaennustustest sõltumata ...

Värvid:
Pastelsed: sirelililla, helesinine ning beezh; rõõmsad: türkiis, kollane ja punane. Mustrid:
lilled, diagonaalruut, suured mummud
Hitid:
Klementi naiselikud komplektid- keha järgivad jakid ja satsiga seelikud.
Sanagri õrnades toonides (kuldbeezh, helelilla, roosa jne) meestesärgid.
Arne by Arne Niit trükimustrilised kleidid.

Suur oli minu üllatus, kui etendusel huvi tekitanud kaubamärgid Astra ja Year osutusid Eesti päritoluga firmade toodanguks.
AS Astra on Hummuli vallas (Valga maakond) tegutsev naisterõivaste tootja. Nende lihtsalõikelised kleidid ning seelikud-topid ei jää millegi poolest alla mainekatele märkidele. Disaineriteks on Ketlin Bachmann ja Siiri Nõmsalu.
Kaubamärgi Year soovitan meelde jätta meestel, kes kevadel kerget minimalistlikku mantlit või jopet ostma lähevad. Kehras asuva firma mudelid on Riina Põldroosi kavandatud.

Kuni on selliseid tähelepanekuid, positiivseid üllatajaid, ei saa kuidagi viriseda hetkeolukorra lootusetuse üle.
Jõudu!

Klementi
Astra














Sangar