Teeme puust ja punaseks: kui juuksed hakkavad välja langema, siis mida teha? Millal pöörduda arsti poole ja millal sootuks EMOsse?


Teeme puust ja punaseks: kui juuksed hakkavad välja langema, siis mida teha? Millal pöörduda arsti poole ja millal sootuks EMOsse?
Foto: Shutterstock

See on õel looduse trikk, et mehed kaotavad tihti karvkatte pealaelt, samas kui kaelal, seljal ja... noh, seal lokkab võimas karvastik. See on lihtsalt üle mõistuse: kas evolutsioon tahab, et päike su pealae villi põletaks? Kas peaksid oma tonsuurile päikesekreemi määrima? (Jah.)

Juuste väljalangemine ehk alopeetsia on äärmiselt tavaline ja seda esineb mõlemal sugupoolel. Mehed hakkavad kammi külge jäävate karvade rohkust märkama hilistes kolmekümnendates. Suuremalt jaolt võib selle ajada vanematelt päritud geenide kaela; see, et pärilikkus kandub edasi
emapoolse vanaisa kaudu, on müüt.

Normaalsetel juustel on kolm kasvujärku. Üheksakümmend protsenti sinu juustest on anageenis ehk kasvufaasis, mis kestab aastaid ja määrab sinu juuste maksimaalse pikkuse. Ülejäänud juuksed on juba katageenis ehk vahefaasis, mille jooksul karvad eemalduvad sibulast, või telogeenis ehk puhkefaasis — see omalaadne purgatoorium kestab seni, kuni juuksed viimaks sinu vannitoa äravooluauku kolivad.

Tavaliselt on juuste väljalangemine vananemisega kaasnev nähtus, mitte märk mingist haigusest. Haruharva siiski võib see olla emotsionaalse stressi, haiguse ja hormonaalsete muutuste tagajärg. Nii et kuhu kiirabi sõitma peaks — kas haiglasse või juuksehooldusesse?

Seotud lood:

Võta rahulikult

Vana välja, uus asemele. Normaalne on kaotada päevas sadakond juuksekarva. (Palun ära hakka neid päriselt kokku lugema!) Hea uudis on see, et normaalselt kasvab juurde sadakond karva päevas. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, peaks su peas kasvama 100 000 kuni 150 000 karva.

Sa oled kiilas ja täpselt isa moodi (või veel hullem, täpselt ema moodi). Meestüüpi kiilaspäisuse, mis võib esineda ka naistel, ametlik nimetus on androgeenne alopeetsia. Tavalisem on see meeste puhul, kellest pooled kogevad seda juba viiekümnendaks eluaastaks. Naised hoiavad oma juustest kauem kinni, kuid kolmandikul neist on juuste väljalangemine toimunud seitsmekümnendaks eluaastaks. Meestel kaovad juuksed peamiselt otsmikult ja pealaelt, küljed jäävad tavaliselt puutumata. Naistel on juuste hõrenemine üldisem. Nagu kirjeldatud hiljem, on kiilaspäisuse raviks leiutatud palju-palju ravimeid ja protseduure, kuigi tulemused ehk on pigem nii ja naa. (Kustutasime siit ametlikult ära ühe kahtlase sisuga juuksenalja, et mitte organite huviorbiiti sattuda.) Veel üks võimalus on juuste siirdamine, mille käigus terved juuksesibulad tõstetakse mujalt peanahalt (või ka kehalt) ringi osale, kus juukseid enam ei kasva. Kui kavatsed seda teed minna, siis vaata kindlasti oma arsti endiste patsientide fotosid, et teaksid, mis sind ees ootab.

Sa aina mässad juustega. Juukseid võib kaotada ka neid pidevalt sikutades, nendega vehkides või ka kasutades sellist soengut, mis juuksed väga pingule kisub, nagu hobusesaba ja kõikvõimalikud punutised. See mõjutab ainult seda osa juustest, mida sikutatakse. On aeg juuksed valla ja ennast lõdvaks lasta.

Registreeri end arsti vastuvõtule

Sa oled pidevalt väsinud ja mitte sellepärast, et istusid juuste pärast muretsedes öö läbi üleval. Kilpnäärmehaigus ning rauapuudusest tekkinud aneemia võivad mõlemad juuksekadu ja väsimust põhjustada. Kilpnäärme alatalitlus tekitab pidevat kurnatust, aneemia aga õhupuudust ja vähendab füüsilist jaksu. Lihtne vereanalüüs aitab nende probleemide olemasolu kindlaks teha ja ravi kätte näidata.

Sa toibusid just väga suurest närvipingest… ja nüüd hakkad kiilanema! Operatsiooni, kaalulanguse, sünnituse või muu emotsionaalse kogemusega kaasnev tugev närvipinge võib sundida suurema osa juukseid puhkefaasi. Kuna see faas kestab keskmiselt kolm kuud, hakkavad juuksed välja langema siis, kui sa ise oled pingetekitajast juba üle saanud. Selle seisundi nimi on telogen effluvium ehk pikenenud puhkefaas, kuigi meie nimetaksime seda „aina hullemaks läheb“. Õnneks kasvavad juuksed tagasi. Ent kahjuks ei saa sa selle protsessi kiirendamiseks ise midagi ette võtta, seepärast on ehk aeg kenasse parukasse investeerida. Mõistlik oleks lasta probleem ka arstil üle vaadata, olemaks kindel, et diagnoos on õige.

Loe veel

Sa pead oma ravimid üle vaatama. Juuste väljalangemist põhjustavate ravimite seas on paljud keemiaravis kasutatavad vahendid, varfariin, steroidid, rasestumisvastased tabletid (nende puhul esineb juustekadu ainult osal naistest), liitium, amfetamiinid ja A-vitamiini lisandid. Enamikul juhtudest kasvavad juuksed pärast süüdlaseks osutunud ravimist loobumist mõne kuuga tagasi. Enne ravimi võtmise lõpetamist palun räägi arstiga.

Pähe tekivad väikesed ümarad kiilad laigud. Tegemist võib olla alopecia areata ehk koldelise alopeetsiaga, mis tekib siis, kui sinu keha immuunsüsteem ründab juuksesibulaid. See juhtub ühel viiekümnest inimesest, tavaliselt enne kolmekümnendat eluaastat. Harukorril kaotavad patsiendid habeme (alopecia barbae), kõik juuksed (alopecia totalis) või karvkatte kogu kehalt (alopecia universalis, mis on ladinakeelne vaste väljendile „sile nagu beebi pepu“). Pooltel patsientidel kasvavad juuksed aasta jooksul tagasi, ent see seisund võib korduda. Abi võib olla hormoonide süstimisest mõjutatud piirkondadesse (immuunsüsteemi blokeerimiseks). Õnneks ei ole see seisund märgiks laiemast autoimmuunprobleemist.

Sul on väikesed kiilad laigud, mis kihelevad ja kipitavad. Tegemist võib olla armistava alopeetsiaga — see on tõsisem probleem, sest hävib ka juuksesibul. Kindel on see, et juuksed tagasi ei kasva. Mõjutatud piirkonnal on tavaliselt ebaühtlane serv ning see võib ka kiheleda ja kipitada. Diagnoos tuleks määrata võimalikult varakult ja haigusele piir panna, tavaliselt hormoonsalvide ja/või -süstidega. Tõenäoliselt tahab dermatoloog diagnoosi kinnitamiseks teha naha biopsiat (see pole kuigi valus). Armistavat alopeetsiat on mitut tüüpi; mainimist väärib tsentraalne tsentrifugaalne armistav alopeetsia (ütle seda kiiresti viis korda järjest!), mis esineb tavaliselt mustanahalistel naistel. Selle puhul algab juustekadu pealaelt ja liigub väljapoole. Teised väga tavalised on lichen planopilaris ja eesmine fibroseeriv alopeetsia.

Sul on lisaks ka libliklööve. Noorte naiste puhul on võimalikuks juuste väljalangemise põhjuseks luupus. Mõnikord põhjustab see vaid juuste hõrenemist/kuivust. Tõsisemal juhul aga võib selle tagajärjeks olla permanentne juuste kadumine ja kiilaks jäänud nahk muutub värvuselt kas heledamaks või tumedamaks. Lisaks võib luupus põhjustada ka tõsiseid südame-, neeru- ja liigeseprobleeme, seepärast on oluline lasta end selle kahtluse puhul põhjalikult läbi vaadata.

Sa mürasid vale inimesega. Kaitsevahendite kasutamisel on rohkem kui üks põhjus: sugulise teel saadavad haigused võivad põhjustada juuste väljalangemist. Võib-olla on see looduse viis sind seniks seksuaalselt ebaatraktiivseks muuta, kuni su riistvara on jälle turvaliselt töökorras. Peamine karvakadu põhjustav suguhaigus on süüfilis. (Uudis: süüfilis eksisteerib endiselt, see pole midagi niisugust, millest vaid oma vanaisa päevikust lugeda võid.) Selle haiguse tagajärjel tekivad hajusad väikesed juuksetud laigud, mis kirjelduste kohaselt nägevat välja just nagu koitanud (otsekui oleks koi su juuste kallal näkitsemas käinud). Ka on juuste väljalangemist seostatud HIV-iga, nii haiguse enda kui ka mõne selle ravimiga (nt lamivudiin). Mingil seletamatul põhjusel põhjustab HIV mustanahalistel inimestel mõnikord juuste sirgenemist.

Karvutud, ketendavad ja kihelevad laigud. Selles on tavaliselt süüdi tinea capitis’e nimeline seeninfektsioon. Seen pigem murrab juuksekarvad peanaha lähedalt, mitte ei põhjusta nende täielikku väljalangemist; seepärast on mõjutatud piirkond kaetud pisikeste täppidega — karvatüügastega. See haigus on nakkav, nii et mõtle enne, kui laenad mütsi kelleltki, kellel on peas kiilad laigud. Teine võimalik kihelevate laigukeste põhjustaja on psoriaas, eriti kui seda esineb ka mujal kehal, näiteks küünarnukkidel ja põlvedel. Käik dermatoloogi juurde aitab diagnoosi kinnitada ja õiget ravi leida.

Mine EMO-sse

Sa kasutad ravimeid juuste väljalangemise vastu ning sul esineb tugevat peapööritust, uimasust ja/või teadvusekadu. Kõik medikamendid, millega ravitakse juuste väljalangemist — minoksidiil, finasteriid, spironolaktoon — põhjustavad peapööritust, aga minoksidiili ja spironolaktooniga ravitakse ka kõrget vererõhku ja seega võib sinu vererõhk olla ohtlikult madalale langenud. Lisaks tõstab spironolaktoon kaaliumi taset, suurendades südame arütmia riski. Kui võtad üht neist ravimeist ja sul tekib tugev peapööritus, südamerütmi kiirenemine ja/või teadvuse- kadu, otsi kiiresti abi!

Kiirkonsultatsioon: juuksed (tableti)purgis
Paljud hõrenevate juustega või kiilanevad inimesed võivad oma kahlud juuksekasvu soodustavate ravimite abil osa­ liselt tagasi saada. Kuid olgu märgitud, et need ravimid aita­vad vaid siis, kui juuste kadumise põhjuseks on androgeenne alopeetsia. Lisaks on internet täis võltsabivahendeid, mis sinu lakka paksemaks ei muuda, küll aga muudavad õhukeseks su rahakoti. Seepärast soovitame alati nende ravimite kasutami­ se osas arstiga nõu pidada.

Meeste jaoks on parim valik peanahakreem (minoksidiil) ja tabletid­ (finasteriid).­ Kõige­ paremaid­ tulemusi­ annab­ finas­ teriid nooremate meeste puhul. Boonusena kahandab see eesnääret ja tugevdab uriinijuga. Kahjuks võib see ühel mehel sajast ka seksuaalhäireid põhjustada – mis on ehk teatavas vastuolus juuste tagasikasvatamise eesmärgiga.

Naistele on peamised valikud minoksidiilkreem ja spironolaktoonitabletid. Spironolaktoon avaldab mõju ainult enne menopausi. Lisaks on see veeväljutaja, nii et selle kasutajad leiavad end tavapärasest sagedamini WC vahet lippamas. Mõnikord võib see põhjustada kaaliumitaseme tõusu organis­ mis ja rindade suurenemist/tundlikkust. Tähtis on, et seda ei võetaks raseduse ajal.

Katkend Christopher Kelly ja Marc Eisenbergi raamatust "Kas ma hakkan surema?! Sümptomid ja mida edasi teha", mis on põhjalik ja samas humoorikas käsiraamat meist igaühes peituvale hüpohondrikule. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse kardioloogid Christopher Kelly ja Marc Eisenberg kirjeldavad kümneid sümptomeid ja annavad nõu, millal rahu likult võtta, millal perearsti juurde vastuvõtuaeg panna ja millal kiiremas korras EMOsse pöörduda.