Gucci perekonna liikmed kas kaklesid omavahel või istusid maksudest kõrvale hiilimise pärast trellide taga. Perekonna saaga omandas seebiooperi mõõtmed 1998. aastal, kui Gucci viimase meessoost pärija Maurizio Gucci endine abikaasa tellis mehe palgamõrva.

Kuumaverelised tülid on alati moodustanud lahutamatu osa Gucci pärandist. Firma asutaja, Firenze kaupmehe poeg Guccio Gucci, lahkus noore poisina kodumaalt tüli pärast õdede- vendadega. Ta läks Pariisi ja sealt Londonisse, kus ta töötas Savoy hotelli maitre d'h?tena. Just sealsete rikaste ja võimsate kohvrite ning kübarakarpide keskel tekkis tal idee avada nahast luksuskaupade firma.

Gucci pöördus tagasi Firenzesse ja avas esimese poe 1920. aastal. Tema nahast pudukaubad ning ratsutamistarbed saavutasid kosmopoliitse seltskonna hulgas nii suure edu, et ta otsustas 1953. aastal liikuda edasi Ühendriikidesse. Guccist sai 1950tel ja 1960tel jõukuse ja delikaatse teistest eristumise sümbol ning tema kliendid olid muuhulgas Grace Kelly, Audrey Hepburn ja Jackie Kennedy. Mõnest Gucci tolle perioodi tootest - bambuskäepidemega kotist, lillelistest rättidest ja kuulsa punarohelise triibuga kaunistatud mokassiinidest - on saanud moeklassika.

1980teks oli Gucci oma kuulsa nime praktiliselt ammendanud. Gucci oli väljastanud liiga palju litsentse ning perekond oli lõhestatud tülidest. 1993. aastal ostis Araabia investeerimisgrupp Investcorp firma kontrollpaki ning noteeris pooled Gucci aktsiad börsil, tõmmates sellega joone alla perekonna kontrollile firmas.

1994. aastal lasi Gucci lahti peaaegu pooled töötajad ning edutas 36-aastase stuudioassistendi Tom Fordi uueks loominguliseks direktoriks. Santa Fest pärit noormees oli õppinud New Yorgi ülikoolis, kuid langes sealt välja, et esineda telereklaamides. Hiljem õppis ta Parsonsi moekooli New Yorgi ja Pariisi stuudiotes sisekujundust ja rõivamoodi. 1980tel töötas ta koos selliste moeloojatega nagu Cathy Hardwick ja Perry Ellis. Guccisse tuli Ford 1990. aastal.




















Tom Ford lõi Guccile täielikult uue maine, müües seksi unustanud aidsipõlvkonnale dekadentsi ja sensuaalsust. Gucci 1990te sametist puusapüksid väljendasid androgüünsust ja sensuaalsust ning meeldisid inimestele, kes tahtsid näha välja seksikad nii enese kui teiste silmis. Metallist tikk-kontsadega nahkkingad lisasid üldmuljele teravust ning valged taktikaliste ovaalsete sisselõigetega sviiterkleidid tõid meelde Studio 54 erutavad päevad. Aga miski ei ole seksikam kui raha: Fordi puusal istuvad kitsad nahkvööd sarlakipunase tähega "G" maksid 4500 krooni.

Ärimaailma ja loomeinimeste vahemehena teab Ford, et müüa tuleb mitte üksikut eset, vaid meeleolu. Just seepärast kasutab ta peene alatooniga reklaamikampaaniaid nagu "ménage ? trois" modell Amber Valletta ja kahe mehega ning kergelt lesbilisena mõjuvaid Gucci riietuses naisi üksteist jahedalt piidlemas. Ford tõi moodi ka "toimetamise": igaks hooajaks valitakse paar domineerivat moemaja esindavat teemat.

Ülejäänud Gucci lugu on aktsiates. Moemaja valmisriiete kollektsioonide edu viis aktsiate hinnad 1996. aastal taevasse, millele järgnes kukkumine Aasia majanduskriisi järel.

Huvitav areng toimus 1998. aastal, kui Milano moemaja Prada ostis 9,5 protsenti Gucci aktsiatest ning tundub, et ta on valmis agressiivsemaks pealetungiks. Kas Gucci edu jätkub ka uuel sajandil? Eks aeg anna arutust.

Loe Tom Fordist artikleid arhiivist.
Pilte Gucci kollektsioonidest tasub otsida siit.