Kas päike teeb head või halba?

Päikesest on muidugi kasu ka: tema kaasaaitamisel moodustub organismis D-vitamiin ning toimuvad ainevahetusprotsessid. Et saada kätte D-vitamiini tootmiseks piisav kogus päikesekiirgust, ei pea tundide kaupa rannas küpsema, piisab tavalisest õues viibimisest, nii pool tunnikest päevas. „D-vitamiini vajab organism näiteks osteoporoosi ärahoidmiseks, aga selle haiguse vastu saab võidelda ka rohkelt piima juues — liiter päevas,“ märkis Vahlberg.

Päikese kasulikkusest ja kahjulikkusest on aasta(kümne)id kirjutatud nii- ja naapidi. Vahlbergi sõnul pole suudetud siiski ümber lükata nahavähi seost päevitamisega. Eestis näitab nahavähistatistika, et juhtumite arv on tõusutendentsiga. 2000. aastal registreeriti Eestis melanoom 120 korral, mis teeb 6 juhtumit 100 000 mehe kohta ja 10 juhtumit 100 000 naise kohta, teisi nahavähke oli 23 juhtumit 100 000 inimese kohta. Eesti naistel on melanoom rinnavähi järel sageduselt teisel kohal kõigi vähiliikide hulgas, meestel kolmandal kohal.

Ultraviolettkiirguse suur kumulatiivne doos (see hulk kiirgust, mida inimene kogu elu jooksul kokku saab) soodustab soomusrakulise nahavähi teket ja fotovananemist (päikese toimel tekkivaid muutusi nahas).

Teise nahavähi liigi — melanoomi — arengus on põhiline tegur päikesepõletused, iga põletus suurendab I ja II tüüpi nahaga inimestel melanoomi tekke riski.

Kõige rohkem on I ja II tüüpi nahaga inimesi Skandinaaviamaades. I on nn iirlase tüüp: punased juuksed, valge nahk, tedretäpid, nad ei päevitu absoluutselt ja põlevad alati päikese käes ära. II nahatüübi esindajad põlevad sageli, päevituvad harva, neil on hele nahk ja heledad juuksed. III nahatüüpi kuulujad päevituvad hästi ja põlevad harva, siia rühma kuuluvad näiteks hispaanlased. IV tüübi esindajad ei saa kunagi päikesepõletust.

Suvel müts pähe!

Eriti tähtis on kaitsta päikesekiirguse eest väikelapsi, sest põhilise osa päikesepõletustest saabki inimene väikelapseeas, rõhutab Vahlberg. Riskirühma kuuluvad ka välitingimustes töötajad — põllu- ja teetöölised –, kes peaksid kindlasti ennast päikese eest riietega kaitsma, väga oluline on müts, see annab varju.

„Riided on parem kaitse kui päikesekaitsekreemid,“ leiab Vahlberg. Ohtu seavad ennast need põhjamaalased, kes emigreeruvad tugeva päikesekiirgusega piirkonda.

Melanoomi esinemine on Eestis küll sagenenud, aga üha tihemini jõuavad inimesed arsti juurde haiguse varasemates staadiumides ja seetõttu ka tervenevad. Teadlikkus on kasvanud, tõdeb Vahlberg, kusjuures naised tulevad arsti juurde varem kui mehed.

Kui märkate nahal uut sünnimärki, ei pea kohe vähki kahtlustama hakkama, sest sünnimärkide juurdetulek nooremas täiskasvanueas ja puberteedieas on täiesti normaalne, neid tekib kuni 40. eluaastateni. Sündides on inimesel olemas vaid üks protsent sünnimärkidest. Ohule viitab see, kui sünnimärk hakkab muutuma kas värvilt või kujult, läheb sõlmeliseks või ebaühtlustub selle serv. Siis oleks vaja tulla arsti juurde. Parem tulla ilmaasjata kui tulemata jätta, rõhutab Vahlberg. Nahaarsti vastuvõtule pääseb ilma perearsti saatekirjata. Muundunud sünnimärgid ei tekita valu, aga kui kaasneb juba valu, siis on asi kaugele arenenud. Kuigi nii melanoomi kui ka teiste nahavähiliikide tekke üheks põhjuseks peetakse liigset päikesekiirgust, pole haiguse tekke täpne mehhanism senini siiski päris selge, seetõttu ei suudeta seda ka välja ravida.

Üks nahavähitüüp pole seotud ultraviolettkiirgusega, see on basaalrakk-kartsinoom, mis on vanemate inimeste haigus. Seda peetakse pooleldi halva-, pooleldi healoomuliseks, erinevalt kõigist teistest nahavähkidest ei anna see siirdeid ning selle kolded saab kõrvaldada. Selle vähi avaldusteks on aeglase kasvuga, haavanduvad sõlmekesed ja laigud näol või ülakehal. Kui üks haavandike näiteks näo piirkonnas aastate kaupa ei parane, tekitab kogu aeg uue kooriku, siis peaks seda arstile näitama. See haigus on hea prognoosiga, kõik ultraviolettkiirgusest sõltuvad vähid on aga halvemakululised.

Nahavähi ärahoidmine

Vahlbergi sõnul peab nahavähi ennetamine algama lapseeas. Noortele paneb ise noor doktor südamele, et see, kuidas käitute noorena, annab tunda vanas eas.

Kui palju tohiks korraga olla päikese käes, see sõltub naha tüübist — lõunamaise nahaga inimeste jaoks pole piiranguid. Kella 11–15, kui päike on kõige intensiivsem, pole mõistlik päevitada.

„Päikesekaitsekreemid hoiavad küll ära päikesepõletuse, kuid seetõttu ollakse päikese käes kauem ning kumulatiivne doos on suurem,“ hoiatab Vahlberg. „50 aasta vältel pole suudetud tõestada, et kreemid suudaksid nahavähki haigestumist ära hoida.“ Solaariumi kohta arvab Vahlberg, et taas oleneb nahatüübist: kes ei põle päevitades ära, võib seda endale lubada, kes aga päevitub halvasti, see ei tohiks ka solaariumis käia.

Vahlberg soovitab, et kui on vaja välja näha jumekas, siis kasutatagu spray-päevitust. Tegemist on kunstpäevituskreemidega, mis põhinevad peamiselt kastaniõlil, nende abil saadud jume püsib peal 7–14 päeva, inimene peseb selle tasapisi maha, sest sarvkiht uueneb. See on Vahlbergi väitel ohutu viis pruuniks saada.

„Kui on tarvidus olla sotsiaalselt aktsepteeritav, st päevitunud, siis kasutage pigem spray-päevitust kui päevitamist — eriti siis, kui päike ei hakka teile nagunii peale ja põlete vaid ära,“ leiab nahaarst.