Vananemisvastased toimeained ja nahahooldus erinevas vanuses

Ei ole võimalik näha 50-lt välja 20-ne, kuid igas vanuses saab omada tervet, nooruslikku ja säravat nahka. Kui soovid, et ka vanemas eas sind ümbritsevad inimesed võiksid imetlusega mõistatada, kui “vana” sa oled, peaksid alustama vananemisvastase nahahooldusega 25-30 aaastaselt. Sõltuvalt naha seisundist võivad olla vajalikud täiendavad protseduurid nagu keemiline koorimine, valguslaserid või laserlihvimine. Tuleb meeles pidada, et olulise tähtsusega on pidev korralik päiksekaitse ja seda ka noores eas, kuna üle 80% UVK kahjutusest omandatakse enne 18.eluaastat.

Naha vananemist mõjutavad mitmed faktorid — geneetika, rahvuskuuluvus, nahatüüp ja keskkonna mõjud, nagu päiksekiirgus, stress ja saastatus. Neist olulisim on ultraviolettkiirgus (UVK), põhjustades fotovananemist. Vanusega nõrgenevad nahafunktsioonid; nahk ei suuda enam efektiivselt vabaneda pigmendilaikudest, päiksekahjustustest ja tuhmist jumest. Peale selle kiireneb kollageeni lagunemine, ilmnevad kortsud, veresoonte laiendid.

Vananeva naha paiksed ravivahendid võib kategoriseerida 3 põhilisse gruppi: retinoidid, alfa-hüdroksühapped (AHA) ja antioksüdandid (AO). Neist kolmest kõige suuremat efektiivsust on näidanud retinoidid, eelkõige tretinoiin. Ta on maailmas dermatoloogide poolt ühtselt tunnustatud ja tugevaima toimega vahend naha noorendamiseks.

Retinoidid

Retinoidid on A-vitamiini derivaadid. Tretinoiin on retseptiravim (Eestis 0,05% Retin-A kreem). Kosmeetikatoodetes on kasutusel retinool, retiinaldehüüd ja retinüülpalmitaat.

Tretinoiin on A-vitamiini aktiivne, toimet avaldav vorm nahas. Ta on võimeline parandama fotovananenud nahka, muutes nahka paksemaks, ühtlustades tooni, parandades verevarustust ja stimuleerides kollageeni sünteesi. Just tänu viimasele omadusele on võimalik mõõdukas pindmiste kortsude vähenemine umbes 1 a. kasutamise järgselt. Naha pinnatekstuuri korrektsioon on maksimaalne juba 4-6 kuulise pideva ravi järel. Tuleb arvestada, et ravim annab keskmiselt 1-1,5 kuu jooksul kerget kestendust ja vähest nahaärritust, mis hiljem möödub. Tretinoiini ei kasutata raseduse ega rinnaga toitmise ajal.

On leitud, et paiksete retinoidide kasutamine võib ka vältida fotovananemist.

Retinool on populaarne A-vitamiini derivaat vananemisvastastes kosmeetikatoodetes. Toime saavutamiseks peab ta esmalt muutuma nahas tretinoiiniks. Muutmisprotsessi efektiivsus ei ole siiski veel piisavalt tõestust leidnud. Retinool on kordi nõrgema toimega kui tretinoiin (ühe uuringu järgi ~20x nõrgem). Selleks, et kutsuda esile tretinoiiniga sarnaseid toimeid, peaks teda kasutama pikema aja jooksul ja tema kontsentratsioon tootes peab olema vähemalt 0,6%. Sellele tingimusele vastavad vaid vähesed tooted.

Samuti ei ole retiinaldehüüd ja retinüülpalmitaat aktiivsed A-vit vormid enne, kui nad nahas muudetakse tretinoiiniks. Nad on veelgi nõrgemad kui retinool.

AHA-happed

AHA-d on endiselt äärmiselt populaarsed komponendid naha noorendamisel. Neist enim kasutatakse kosmeetikatoodetes glükoolhapet. AHA-de täpne toimemehhanism on teadmata, kuid nad kutsuvad esile järgnevaid toimeid:

Kergelt koorivad pindmisi nahakihte ja kiirendavad uute rakkude paljunemist.

Toovad esile värskema, siledama ja ühtlasema tooniga naha.

Vähendavad rasu hulka nahal ja poorides ning komedoonide ja vistrike teket.

Niisutavad nahka ja vähendavad veekadu nahast.

Hajutavad epidermises vähesel määral pigment melaniini.

Suurendavad teiste paiksete ainete mõju ja läbitavust nahka.

Kõrgema % AHA-d (üle 8 %) suurendavad kollageeni sünteesi, mistõttu pikema aja jooksul nahk pakseneb ja pindmised kortsud vähenevad.

Vananeva naha ravis kombineeritakse AHA-sid sageli retinoididega, kuid ka antioksüdantidega. Tuleb teada, et kõik AHA-tooted võivad anda mööduvat kipitust nahale kandmise järgselt, mis on normaalne nende madalama pH tõttu. Hästi toimivaks peetakse pH-d 3,0-3,5. Kui nahk kipub kuivama, võib kasutada AHA-sid ka mõnel korral nädalas või vaid probleemsematele kohtadele. Väheselt tõuseb tundlikkus päikesekiirgusele — oluline on korralik päiksekaitse. Suvel võiks AHA kasutamist vähendada või mõnel juhul ka vältida.

FDA (Food and Drug Administration) USA-s on tunnistanud ohutuks AHA-tooted, mille protsent ei ole üle 10 ning mille pH on 3,5 ja rohkem. See tähendab, et nad ei tohi olla liiga tugevad koorijad ega liiga happelised.

Antioksüdandid (AO)

Antioksüdandid kaitsevad rakke naha vananemist kiirendavate vabade radikaalide kahjustuste eest. Vabad radikaalid tekivad teatavasti normaalsete kehaprotsesside tulemusena, kuid neid põhjustavad ka mitmed keskkonnafaktorid, nagu suitsetamine ja päiksekiirgus, õhusaastatus, lisaks ka emotsionaalne pinge, liigne alkohol, infektsioon ja mõned ravimid. Näiteks isegi minimaalne UVK võib nahas vähendada vit C taset 30%.

Tähtsamad AO-d nahas on L-askorbiinhape (C-vit), glutatioon, alfa-tokoferool (vit E) ja ubikinoon (Q10). Neist kõige domineerivam on C-vitamiin, mille kontsentratsioon on 15 korda suurem kui glutatioonil, 200 korda suurem kui vit-E-l ja 1000 korda suurem kui ubikinoonil. Kuigi AO-sid võib saada ka dieedi kaudu, piiravad imendumine, lahustumine ja transport nende nahka jõudvat hulka.

Paiksete antioksüdantidega uuringud inimestel on veenvalt demonstreerinud arvestatavat kaitset UVK (nii UVB kui UVA) eest. Tunnustust on leidnud kindlad antioksüdantide segud sobival alusel, mis annavad sünergistliku toime (näit.C+E vit). Kasulik on ka antioksüdantide lisamine päiksekaitsevahenditele.

Paljud näokreemid sisaldavad antioksüdantidena tuntud vitamiine, kuid vaid vähesed neist on tõeliselt efektiivsed nahakahjustuse vältimisel või naha taastamisel. Enamus paikseid tooteid sisaldavad antioksüdante väga väiksel hulgal, mis ei imendu hästi või on ebastabiilsed. Toime saavutamiseks on oluline, et aktiivained esineks tootes stabiilsel kujul ja piisavas terapeutilises kontsentratsioonis. Kehtib põhimõte — mida rohkem, seda parem.

Efektiivseks on osutunud ja enim tõestust leidnud eelkõige vit C ja vit E, mõningal määral ka seleenium, rohelise tee ekstraktid, soja isoflavoonid, tsink, silimariin, ja viinamarja seemnete ekstraktid. Antioksüdantide hulka kuuluvad veel näiteks merevetikate kompleksid, lükopeen, mustikaekstrakt, mustsõstraekstrakt, beetakaroteen.

Vitamiin C

Vitamiin C on kõige külluslikum ja peamine nii nahas kui kehas leiduv antioksüdant. Peaaegu kõik loomad ja taimed sünteesivad L-askorbiinhapet, välja arvatud inimene. Kahjuks isegi massiivsel vitamiini suukaudsel manustamisel piiravad bioloogilised mehhanismid selle nahka jõudvat kogust. Paikne L-askorbiinhappe kasutamine on ainuke viis, kuidas suurendada C vitamiini nahasisest kontsentratsiooni.

Vitamiin C on viimaste aastate jooksul saavutanud suure populaarsuse vananenud naha ravis. Tema bioloogiliselt aktiivne vorm on L-askorbiinhape. Mitmetes uuringutes paikse C-vitamiiniga on tõestust leidnud järgnevad toimed:

Kaitseb nahka UVK kahjustuste eest.

Parandab ka juba tekinud muutusi. Nahk muutub tervemaks ja säravamaks.

Stimuleerib kollageeni sünteesi, mis pinguldab nahka ja vähendab pindmisi kortse.

Mõningal määral pärsib pigment melaniini tootmist, ühtlustades nahatooni.

Aitab taastada E-vitamiini varusid nahas.

Parandab naha kaitsebarjääri.

Hiljutistes uuringutes on leitud, et C-vit on võimeline vähendama rosaatseast tingitud näopunetust.

Efektiivse C-vit preparaadi formuleerimine on keeruline ja kallis protsess. Paljud tooted turul on valmistatud odavalt, olles ebaefektiivsed ja vähe imenduvad. Probleem seisneb selles, et C-vitamiin puhtas L-askorbiinhappe vormis on väga ebastabiilne ja kokkupuutel hapnikuga laguneb, muutudes vähem efektiivseks.

Hiljutistes kliinilistes katsetustes on suudetud formuleerida mõned stabiilsed C-vit vormid. Nendeks on näiteks magneesium-L-askorbüül-2-fosfaat (MAP), tetraheksüüldeküül askorbaat ja chitosaan askorbaat. Nahas imendumise järgselt vabaneb sealt L-askorbiinhape, mida rakud suudavad omastada.

Vitamiin E

Vitamiin E (alfa-tokoferool) on tähtis antioksüdant inimese nahas, aidates samuti kahjutuks teha vabu radikaale ja vähendada UVK-st tingitud rakukahjustust. Selle puudujäägid on varajaseks keskkonna kahjustuse tunnusmärgiks. Vitamiin E puudus tekib eelkõige kaas-antioksüdantide puudumisel. On leitud, et vitamiin E nii suu kaudu (400 mg/p) kui paikselt (5%) suutis vähendada fotokahjustust, pindmisi kortse, ühtlustada nahatooni ja parandada niiskusesisaldust.

Vitamiin E on samuti üks paremini tuntud antioksüdante vananemisvastastes kosmeetikatoodetes. Nii nagu teistegi vitamiinidega, sõltub ka siin efektiivsus oluliselt imendumisest, toote formulatsioonist ja nahas aktiivseks vormiks muutumisest. Kahjuks on inimestele tehtud uuringuid siiski vähe, kuid suhteliselt tõhusamaks peetakse hetkel paikse vormina alfa-tokoferooli.

Koensüüm Q10 (ubikinoon)

Q10 on antioksüdant, mis esineb peaaegu kõikides keha rakkudes. Arvatakse, et ubikinoon võib osaleda nii välimise kui kronoloogilise vananemise protsessis. Mitmed autorid väidavad, et Q10 tase langeb vanusega. Q10 on saavutanud suure populaarsuse kosmeetikatoodetes, kuna arvatakse, et selle paikne manustamine võib kompenseerida puuduvaid varusid. Ühes uuringus 20 vanemaealisel vabatahtlikul vähendas Q10 silmaümbruse nahal 27% kortsude sügavust võrreldes toimevaba kontrollainega teise silma ümber.

Botaanilised ekstraktid ja essentsiaalsed õlid

Taimed toodavad erinevaid tüüpe flavonoide, mis on tugevad antioksüdandid. Neist paljud on leidnud kasutust dieedis. Botaanilised ekstraktid on praegu ühed kõige tavalisematest ainetest, mida lisatakse kosmeetikatoodetesse. Kahjuks on uuringuid nende kohta üsna hõredalt ja puudub kindel tõestus, et nende paikne kasutamine võib kliiniliselt parandada naha vananemist. Siiski, rohkem efektiivsust on näidanud soja proteiinid, rohelise tee ekstraktid ja silimariin.

Rohelise tee ekstraktid

Roheline tee sisaldab tugevaid antioksüdante, millel on leitud nahavähki pärssiv ning põletikuvastane toime erinevates loomkatsetes. Inimese nahal suutsid need vähendada UVK-st tingitud punetust ja kahjustatud rakkude arvu. Tuginedes põhiliselt loomkatsetele, lisavad paljud firmad oma toodetesse rohelise tee ekstrakte.

Soja proteiinid

Vananemisvastastes toodetes on saavutanud populaarsuse sojaubades ja sojapiimas sisalduvad isoflavoonid genistein ja daidzein. Selle aluseks on hiirtel tehtud uuringud, mis viitavad nende ainete vähivastastele, pigmendivastastele ja antioksüdatiivsetele omadustele. Teatud leiud viitavad soja sarnastele omadustele hormoon östrogeeniga, mida loodetakse ära kasutada postmenopausis olevatel naistel.

Võrreldes teiste botaaniliste ekstraktidega, on sojaubade ekstraktid ühed kõige lootustandvamad “looduslikud” toimeained vananeva naha raviks kasutatavates kosmeetikatoodetes.

Silimariin

Silimariin kuulub astrite perekonda. Ta on tugev antioksüdant. Hiirtega katsetes on leitud, et ta omab nahavähi eest kaitsvaid toimeid, mistõttu ta on tähtis kandidaat nahavähi vältimiseks ja/või raviks. Viinamarja seemnete ekstraktid sisaldavad palju ühendeid, millel on tugevad antioksüdatiivsed ja põletikuvastased omadused.

Sidruniõli ja lavendliõli on tuntud oma aromaatsete omaduste poolest. Ühes uuringus leiti, et sidruniõli ekstrakti antioksüdatiivne toime oli suurem kui E-vitamiinil. Lavendliõli kohta, mis on tõenäoliselt populaarseim botaaniline lisand, leidub vaid üksikuid avaldatud andmeid.

Ginseng on laialt kasutatud taim, eriti idameditsiinis. Ta on saavutanud mõningast populaarsust ka kosmeetilise toimeainena. Puuduvad kahjuks uuringud fotovananenud naha kohta.

Roosmariini ekstrakt sisaldab mitmesuguseid antioksüdante. Võimalik on ka kasvaja — ja põletikuvastane toime.

Ginkgo biloba taimel arvatakse olevat vananemisvastast mõju nahale. Tal on antioksüdatiivsed ja põletikuvastased toimed.

Beeta-karoteen

Beetakaroteen on suukaudne antioksüdant. Ta reageerib rakkudes UVA kiirgusega, aidates nii rakke kaitsta fotovananemisega seotud muutuste eest.

Seleenium

Mineraal seleenium aitab kaitsta nahka päiksest indutseeritud vähkide eest. Samuti säilitab ta kudede elastsust. Toidus leidub seleeniumit täisteratoodetes, mereandides, küüslaugus ja munades. Hiljutised loomkatsed on näidanud, et kui võtta seleeniumi suukaudselt või kasutada paikselt L-seleniometioniini kujul, suutis see kaitsta liigse UV-kahjustuse eest. Tulemused on lootustandvad, kuid kahjuks on tehtud vähe uuringuid inimestel.

Alfa-lipoehape
Lipoehape on eeskätt põletikuvastaste omadustega antioksüdant. Ta võib kaudselt osaleda ka kollageeni sünteesi stimuleerimises.

Nikotiinamiid (B-vit)

Nikotiinamiid on üks uuemaid vitamiine kosmeetikatoodetes. Enamus tema tuntud toimeid põhinevad naharakkude paljunemise kiirendamises ja võimalikus veekao vähendamises. On täheldatud ka vitamiini vähivastast toimet naharakkudele. Populaarsuse on saavutanud nikotiinamiid tänu stabiilsusele ja odavusele.

Muud
N-6 Furfurüüladeniin

Furfurüüladeniin on taimse päritoluga kasvuhormoon, millel on leitud samuti nahatooni ühtlustav ja pindmisi kortse vähendav toime. Ta on ideaalne alternatiiv tundlikule nahale juhul, kui tretinoiin on osutunud liialt ärritavaks.

Vase peptiidid

Vask osaleb nahas kollageeni ja elastiini sünteesis. Toime avaldamiseks peab ta ühinema nahas leiduva peptiidi — GHK-ga. Selline peptiid on nüüd ka keemiliselt sünteesitud Prezatiidi nime all ning nahk suudab seda omastada. Arvatakse, et vase peptiidid võivad aidata vananevas nahas toota uut kollageeni. Mõned uuringud on näidanud, et nad on üsna efektiivsed naha noorendamisel.

Dimetüülaminoetanool (DMAE)

On leitud, et DMAE võib teatud määral parandada lõtva nahka.