Nahavärvi põhitoon on sünnimomendil ära määratud järgmiste tegurite poolt:
1.Karotiini sisaldus, see annab nahale sooja tooni ning osal inimestel on eripära talletada naha
pealmistesse kihtidesse rohkem karotiini.
2.Melaniin – pigmentvärv, mida on mõnel rohkem, mõnel vähem. Mida rohkem, seda paremini
päevitub.
3.Hemoglobiin – vere värvaine, külm osa inimese nahavärvist.
Karotiini ja hemoglobiini suhe määrab ära, kas inimesel on soe või külm naha alatoon. Päevituse mõjul süveneb põhitoon, värvitüüp nende toimel aga ei muutu. See ei muutu ka vananedes, kuigi võib muutuda veidi luitunumaks.
Silmad
Silmavärv võib elu jooksul muutuda, lapse ja noorukieas saavutatakse tõeline silmavärv, mis vanemaks saades võib veidi kahvatumaks muutuda.
Juuksed
Juuste värv toonitab ja rõhutab näovärvi. Ka juustevärv muutub elu jooksul tugevalt. Igat värvi saab iseloomustada läbi kolme omaduse:
1.VÄRVITOON 160-190 põhivärvidest segatud tooni.
2.VÄRVIKRAAD e. intensiivsus – musta % järgi. Hele või tume värv.
3.HELENDUS kas värv on matt, tuhm või selge ja särav. Halliga segatud värvid on matid, neis pole
puhtust, helendust.
Värviperekondade vahel on peale erinevuste ka ühiseid jooni:
KEVAD/SÜGIS soojad
toonid
SUVI/TALV
külmad toonid
KEVAD/TALV
selged, puhtad, halli osakaal väike
SUVI/SÜGIS
peaaegu kõik toonid halliga segatud, murtud, matid
KEVAD/SUVI
vähe intensiivsed – heledad kuni keskmised, väike
musta osakaal
SÜGIS/TALV
intensiivsed – keskmised kuni tumedad, suurem
musta osakaal
