Alpikann

õitseb kodustes tingimustes enamasti 2-3 nädalat.

Alpikanni tuleb hoida küll heledas valguses, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Paremini sobib talle hajutatud valgus.

Korralikult kasta ainult siis, kui muld on juba suhteliselt kuiv. Vältida vee sattumist otse juurele, sest see soodustab juure mädanemist. Alpikanni kastmiseks pannakse vett lillepoti alusele, kuid hoolega tuleb jälgida, et taim ei seisaks pidevalt vees.

Alpikann ei armasta liiga sooja - kuni 21 kraadi päeval on paras. Õitsemise ajal sobivad talle külmad ööd - 10-15 kraadi on parim. Alpikanni teist korda õitsema saamine pole kodustes tingimustes väga lihtne. Kui taim on ära õitsenud ja ka lehed on närtsinud, tuleb kastmist järk-järgult vähendada ja lasta mullal ära kuivada. Kui kõik lehed on langenud, tuleb kuiv, peedikujuline juurikas ümber istutada, jättes juure ülemise osa mullast pooleldi välja, et juur mädanema ei hakkaks. Korralikult läbi kasta ja paigutada hästivalgustatud kohta. Teise aasta taimed võivad õitseda rikkalikumalt, kuid õied ise võivad olla väiksemad.

Külmakartlikku jõulutähte tuleks kaitsta transpordi ajal mitme kihi ajalehtedega. Jõulutäht ei talu tõmbetuult ega külma. Laske mullal kastmiste vahel kuivada.

Potitulp, jõulutäht ja asalea on sobivad lilled allergikutele.

Tulbi ja hüatsindi õide puhkemist võib lükata edasi, kui paigutada potid ööseks jahedasse kohta.

Hüatsindi või ratsuritähe võib lõigata pikaks veninud varre otsast vaasi.

Ka maikelluke õitseb kauem, kui ta ööseks jahedasse kohta viia.

Asalead tuleb kasta regulaarselt ning kuiva mullakamara võib asetada kaks korda nädalas veeämbrisse.