Ära raiska raha kallitele vahenditele, mida vaja ei ole: kodu saab ka kange keemiata puhtaks!


Ära raiska raha kallitele vahenditele, mida vaja ei ole: kodu saab ka kange keemiata puhtaks!
Panthermedia, Scanpix

Kasutame koristamisel ja puhtuse hoidmisel sageli kümneid erinevaid kemikaale. Ehk saaks hakkama ka vähemaga? Milliste looduslike vahenditega saaks asendada kodumajapidamises kasutatavaid keemiatooteid?

Supermarketite puhastusvahenditest lookas riiuleid vaadates jääb mulje, et koristamine on nagu pidev sõjaseisukord, kus sääske pommitatakse suurtükist. Tavaline kodu ei ole nii paksult mustust täis, et selle koristamisel tuleks kasutada tervet keemiliste puhastusvahendite arsenali. Iga poti, valamu, segisti, materjali ja pinna jaoks on olemas eraldi puhastusvahend, kusjuures sellel on omakorda mitmeid alternatiive.

Samal ajal on maailmas plahvatuslikult kasvanud allergiahaigused. Selles on oma osa üha hügieenilisemaks muutuval elukeskkonnal, usuvad hügieeniteooria pooldajad. Pärast sõda pöörati hügieenile üha rohkem tähelepanu, elanikkonda hakati vaktsineerima ja antibiootikumide kasutamine muutus liigagi tavaliseks. Samaaegselt hakkas linnastumine tempokalt kasvama ja looduslik mitmekesisus vähenema. Tundub, et hea eesmärgi poole pürgimise käigus on rahvastiku immuunsus nõrgenenud.

Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et võime fanaatiliselt puhtaks nühitud kodu ideaalist õigustatult paar sammu taganeda. Mustus ei põhjusta allergiat, vaid võib seda hoopis ära hoida. Hea tervise aluseks on elav ja mitmekesine elukeskkond.

Inimese immuunsüsteemi toimimist mõjutab hulk mitmesuguseid silmale nähtamatuid organisme, enamik neist on viirused, bakterid, hallitusseened ja algloomad. Näib, et linnades ja hügieenilises keskkonnas jääb taluvusreaktsioonide väljakujunemine puudulikuks. Kõik mikroorganismid ei ole kurjast, mistõttu ei pea püüdma neid kõiki paaniliselt hävitada.

Seotud lood:

Ohtlikult kanged tooted

Kõige kangemad puhastusvahendid on desinfitseerivad ja antibakteriaalse toimega. Lahtiseletatult tähendab see, et need tooted sisaldavad biotsiide ehk elusorganisme surmavaid kemikaale ja nende eesmärk on hävitada kodus kõik mikroobid — bakterid ja mikroseened. Taoliste toodete pideval kasutamisel on sama tulemus, nagu satuks vihma käest räästa alla.
Pideva desinfitseerimisega suudetakse osa mikroobe hävitada, kuid nende asemele ilmuvad vastavatele ainetele resistentsed mikroobid.

Ka mikroobid, mis alguses olid teatud kemikaalide suhtes tundlikud, võivad ajapikku areneda nende suhtes resistentseks.

Probleem võib tekkida siis, kui tõsisema vajaduse korral ei ole meil enam vahendeid, millega teatud baktereid hävitada. Seepärast tuleks bakteritüved — nii palju kui võimalik — rahule jätta.
Hügieen on tänapäeval hädavajalik, kuid see tähendab puhtuse hoidmist peaasjalikult mehaaniliste meetoditega.

Antibakteriaalseid või muid antimikroobse toimega aineid kasutatakse vaid ajutiselt ja kindlaks otstarbeks. Kas köögi ja muu majapidamise rutiinse koristamise käigus on tingimata vaja kasutada desinfitseerivaid vahendeid? Et kanged kemikaalid võivad tavalistele ohututele mikroobidele soovimatut toimet avaldada, ei tohiks neid aineid igapäevaselt kasutada.

Ka koristustulemuse seisukohast pole mõtet kulutada raha koristusvahenditele, mida tegelikult vaja ei ole. Seda, et normaalsetes kodustes tingimustes kasutatud antibakteriaalsetest jm mikroobidevastaseid toimeaineid sisaldavatest puhastusvahenditest oleks mingitki kasu tervisele, ei ole tõestatud.

Peame kodukeemiaga piiri!

Põranda-, seina- ja muud pinnad saab iganädalase koristuse käigus puhtaks lihtsa üldotstarbelise seebipõhise pesuvahendi ja veega. Puhtuse hoidmisel on tähtsad õiged töömeetodid ja igapäevased rutiinid, näiteks nõudepesulappi tuleb sageli pesta ja seejärel õhu käes kuivatada.
Piisav ventilatsioon ja õige niiskusrežiim tagavad kodus hea siseõhu, kus hallitusseente eostel puuduvad sobivad elutingimused. Selleks kõigeks ei lähe kemikaale tarvis.

Kui kodu regulaarselt koristatakse, ei jõua mustus erinevatele pindadele koguneda ja nii tugevalt kinnituda, et seda peaks eemaldama kangeid toimeaineid sisaldavate puhastusvahenditega.

Võtame asja rahulikult: kodu ei pea olema steriilne nagu operatsioonisaal. Meile ju piisab sellest, kui kodu on puhas?

Koristamise tarbeks toodetud kodukemikaalidega võiks tahtmise korral täita maast laeni rohkem kui ühe koristusvahendite kapi. Kuid tegelikult võiks kodus olla vaid põhilised puhastusvahendid: neutraliseeriva toimega käsinõudepesuvahend (pH 6–8), üldpuhastusvahend (pH 6–8) ja happeline (alla pH 6) puhastusvahend erineva settelise mustuse eemaldamiseks, vajadusel ka tualetipuhastusvahend.

Hoiduda tuleks kloori sisaldavatest desinfitseerimisvahenditest, samuti lahusteid sisaldavatest ning antibakteriaalse toimega puhastusvahenditest, mis kahjustavad nii meie tervist kui keskkonda.

Meil tuleks endale selgeks teha, mis on vajalik ja mis mitte. Võiks kaaluda, kas näiteks õhuvärskendajate kasutamine on tervise seisukohast õigustatud. Kas meie sissehingatavasse õhku paisatud keemilised ained on vajalikud kodu või õhu puhastamiseks ja kuidas võivad need mõjutada meie hingamisteid ja tervist laiemalt? Tualeti- ja õhuvärskendajaid soovitatakse vältida, kuna need sisaldavad kahjulikke ühendeid. Lõhn ei tee kodu puhtamaks. Õhku värskendab piisav puhta õhu juurdevool.

Pikemalt loe veebruari Kodu ja Ehitusest.
www.kodujaehitus.ee