Alustuseks tee korda talvest kurnatud taimede välimus. Lõika ära kõik kuivanud ja kahjustatud lehed, varred ja õied. Puhasta lehed tolmust. Suurtelt ja lihakatelt lehtedelt saab tolmu kõige paremini ära niiske lapiga, väiksemaid ja õrnemaid puhasta pintsli või tolmuharjaga. Kõige parem on viia väiksemad taimed duši alla. Et muld potis liiga märjaks ei saaks, kata see kilega. Eriti õrnade lehtedega toataimi siiski pesta ei tohi. Lopsaka lehestikuga taimele mõjub hästi vannitamine, selleks hoia potti kümmekond minutit suuremas veeanumas. Pärast lase üleliigsel veel ära nõrguda. Pese puhtaks ka potid ja nende alused.
Iluravi aiakääridega
Millal ümber istutada?
Noored ja kiiresti kasvavad taimed vajavad veidi suuremat potti ja värsket mulda igal aastal. Vanemaid taimi istutatakse ümber harvem, vastavalt vajadusele. Uut potti on vaja siis, kui vana on juuri täis kasvanud ning selles on mulda väheseks jäänud. Kindel märk, et taim tuleb ümber istutada, on see, kui kastmise ajal jookseb vesi sirinal potist välja – siis on poti sisuks üksnes juured (sama võib muidugi juhtuda ka täiesti läbikuivanud poti puhul). Mõnikord kergitavad juured taime kitsaksjäänud potist välja. Suuremat potti on vaja ka siis, kui maapealne osa on liiga suureks kasvanud ja taim võib väikeses potis ümber kukkuda. Õitsvad potililled istuta ümber pärast õitsemist.
Milline pott valida?
Sobiva suurusega pott on selline, kuhu eelmine parajasti sisse mahub - seega vaid mõne sentimeetri võrra suurema läbimõõduga. Sageli arvatakse, et suuremas poti tunneb taim end paremini, see pole aga sugugi nii - liiga suures potis ei kasuta taim kogu mulda ning ülejääv osa läheb "hapuks". Pisut suuremat potti nõuavad taimed, mis vajavad rohkem toitaineid (rooshibisk, kalla, aspar jt). Palmidele meeldib kitsas ja sügav anum. Savipott on plastpotist parem, kuna laseb õhku läbi ja juured saavad hingata. Ka püsib savipott paremini püsti, suurtele taimedele plastpotid seetõttu ei sobi. Vana savipott pese korralikult puhtaks, uut potti leota umbes ööpäev, et savi märguks ega imaks endasse kastmisvett.
Istutada on lihtne
Tee poti põhja kindlasti drenaaž, et üleliigne kastmisvesi saaks ära voolata. Aseta põhjal olevale augule potikild, kumer pool ülal, ning kata see peotäie kerg- või peenikese kruusaga. Seejärel pane veidi uut mulda. Vanast potist saab taime paremini kätte ja juurestik püsib koos, kui seda eelmisel päeval korralikult kasta. Võta taim ettevaatlikult välja, murenda juurte ümbert vana mulda vähemaks ning lõika ära kuivanud ja vigastatud juured.
Sobita juurepall uude potti, nii et taim jääks samale sügavusele kui varem. Lisa mulda poti servadesse. Suru see puupulga või lusikaga tihedamaks, et ei jääks tühimikke. Jäta pott ülalt paari sentimeetri ulatuses tühjaks, et kastmisveel oleks ruumi. Lõpuks kasta taime põhjalikult ja pane otsese päikese eest varjatud kohta juurduma. Taim kosub kiiremini, kui piserdad lehti iga päev (välja arvatud sõnajalad ja aafrika kannike).
Vahel piisab värskest mullast
Kui taime pole põhjust ümber istutada, piisab tema kevadiseks kosutamiseks sellest, kui asendada pealmise mullakihi uuega. Vana muld eemalda 2-3 cm sügavuselt. Väga suurte ja vanade taimede puhul on värske mulla lisamine ainus võimalus kasvukeskkonda värskendada.
Väeta mõistlikult
Ümberistutatud taim juurdub täielikult umbes kuu ajaga. Enne seda ära taime väeta, sest ta ei omasta toitaineid. Esimesel väetamiskuul kasuta lahjemat väetislahust.
Neid toataimi, mida ümber ei istutatud, on paras aeg hakata väetama märtsis. Anna väetist umbes paari nädala tagant, õitsvaid ja kiirekasvulisi väeta veidi sagedamini. Enne väetamist kasta taime korralikult, et väetiselahus juuri ei kahjustaks. Üleväetamine teeb taimele halba, sellepärast kasuta pigem lahjemat lahust. Spetsiaalsete toalilleväetiste kõrval võib väetada ka muude täisväetistega (kasuta 0,1 % lahust, selle saamiseks lahusta 1 liitris vees 1 g väetist.)
Kastmiseks kasuta toasooja vett. Osa taimi (asalead, gardeeniad, sidrunipuu) vajab happelist kastmisvett, selleks lisa kastekannu noaotsatäis sidrunhapet. Kindlasti vala ära poti alusele kogunev vesi, et juured mädanema ei läheks.
Potililleaedniku ostujuht
Kasuta head ja õiget mulda
Kõige kindlam on osta lillemuld poest, sest selles pole haigusetekitajaid ega umbrohuseemneid, muld on huumusrikas, rikastatud väetisega, sel on sobiv pH ja struktuur. Saada on erineva koostise mullasegusid, mis arvestavad täpselt taimede kasvunõudeid: happelist ja nõrgalt happelist mulda, sukulentide (sealhulgas kaktuste) mulda jne. Sageli on pakendil täpselt kirjas, millistele taimedele muld sobib.
Kaasavara potti kaasa
1 Sarvelaast. Veise sarvest valmistatud laast laguneb aeglaselt ja lisab mullale mitu aastat lämmastikku jm toitaineid. Sega mulla sisse, kahe liitri mulla kohta kulub üks supilusikatäis.
2 Väetisepulgad varustavad taime vajalike toitainetega paari kuu jooksul. Ei mingit muret väetamisega! Poti läbimõõdu iga 5 cm kohta kulub üks pulk. Suru pulk üleni mulda poti välisserva äärde, et väetis juuri ei kõrvetaks.
3 Pikatoimelised väetisegraanulid. Sega graanulid mullaga ning kogu kasvuperiood on muretu. Mugav väetis ka rõdukastis, amplis ja aiavaasis olevatele suvelilledele. Sobib üldse kõigele, mis aias kasvab.
Väetis teeb ilusaks
Lilleväetiste valik on rikkalik. Müügil on leheilu või õitsemist soodustavad väetised, eriväetised kaktustele, orhideedele, bonsaidele ja happelist keskkonda vajavatele taimedele (asalea, sõnajalad, gardeenia). Mõni pudel võimaldab doseerida väetisekoguse eriti täpselt, lausa tilga kaupa.
Ilu- ja tervisevahendeid
1. Merevetikaekstrakt annab elujõudu. Võid lisada kastmisveele, pritsida lahusega lehti või tugevdada enne istutamist juuri. Loodussõbralik tõhus turgutaja.
2. Lehepalsam annab taimele terve ja läikiva välimuse ning kaitseb samal ajal kilp- ja villtäide eest.
3. Neko looduslik tõrjevahend. Hävitab lestad, lehetäid ja kasvuhoonekarilased.
4. Leheläige annab lehtedele kauni loomuliku läike ning hoiab need tükk aega tolmust puhtad.
