Datlid on datlipalmi viljad

Datlipalm hakkab vilju moodustama juba suhteliselt noores eas, viljakannet alustavate puude vanuseks on vaid 6-8 aastat. Rohke saagi saamiseks peab aga ootama vähemalt paarkümmend aastat, alles siis küünib koristuskõlblike viljade aastane kogumass puu kohta pea saja kiloni. Et dattel on kahekojaline tuultolmleja taim, peab seda bioloogilist eripära istandike rajamisel arvestama. Iga saja emastaime kohta istutatakse vähemalt paar isastaime. Põhimõtteliselt saab emastaimede õisikuid ka kunstlikult tolmeldada ja seda võtet tundsid juba eKr egiptlased ning assüürlased. Kuivatatud isastaimede õisikuid säilitati kottides ning emastaimede õitsemisel raputati neid õietolmu eraldamiseks emasõisikute vahetus läheduses.

Kogu selle olemuselt lihtsa toimingu muutis keeruliseks tõsiasi, et see pidi toimuma maapinnast paarikümne meetri kõrgusel. Õitsemisest viljade valmimiseni kulub datlitel pool aastat. Emastaimel võib olla kuni kümme õisikut, kusjuures igas õisikus viljub tavaliselt 100-150 õit. Järelikult suur datlikobar võib kaaluda isegi 30-40 kilo.

Et viljad valmivad ebaregulaarselt, tuleb neid järk-järgult koristada, mis arvestades tööde kõrguspiiri, on suhteliselt raske toiming. Datlipalmi viljaks on dattel — botaaniliselt ühe seemnega pikliku kujuga mari, mille keskmine pikkus ulatub 5-6 cm. Kõva ja mittesöödav seeme moodustab küpsest viljast kuni kuuendiku. Röstitud ja jahuks jahvatatud seemnetest valmistavad kohalikud datlikasvatajad kohvi aseainet, samuti saab seemnetest pressida datliõli.

Meil müüakse lõviosa datlitest kuivatatult, kusjuures viljad on kas lahtiselt kotis või paiknevad korrapäraselt koos viljavartega alusel. Aretustöö tulemusena on saadud nii heledaid (kuldkollaseid) kui ka tumedaid (tumepruune) datlisorte, viljad võivad olla kas õhukese või paksu kestaga.

Magusad kui mesi

Datlisortide viljade biokeemiline koostis võib olla küllaltki erinev. Võtame näiteks suhkrud. On selliseid datlisorte, mis hiilgavad monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi kõrge sisaldusega, mille koguhulk viljades võib küündida isegi 70%. Just nende suhkrute koosesinemine muudab datlid ka eriti magusaks suutäieks, sest fruktoos on looduslikult kõige magusam suhkur. Meile nii tavalist sahharoosi leidub nendes datlisortides minimaalselt, kõigest protsendi piires. Nendest datlitest saab toota siirupit ja nii-öelda “datlimett”. Samuti saab nende viljade püreed kasutada tavalise suhkru asendajana erinevates toitudes.

Samas leidub selliseidki datleid, mille suur suhkrusisaldus jaotub enam-vähem võrdselt glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi vahel. Selge on see, et biokeemilisest otstarbekusest lähtudes teisi põhitoitaineid peale süsivesikute datlite viljalihas eriti olla ei saa. Ja nii see ongi, sest datlite koostises on vähe (2-3% piires) nii valke ning minimaalselt rasvu. Just suhkrurikkus annab kaalukama panuse datlite energiaküllusesse, mis sajagrammise koguse korral vastab kolmesajale kilokalorile. Küll aga vajab mainimist datlite kiudainete sisaldus, mis tavaliselt jääb 6-8% piiridesse.

Samuti paistavad datlid silma märkimisväärse kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumisisaldusega ning mikrolelementidest leidub neis arvestatavalt rauda, tsinki, vaske ja seleeni. Tasub teada sedagi, et viljade kuivatamisel toimub toitainete osaline kontsentreerumine lõppsaadustes. Osaline seetõttu, et juba valminud datlites on vett suht vähe, kõigest viiendik viljade kaalust. Kuivatamisel viljade veesisaldus väheneb ja teiste toitainete hulk sellevõrra jällegi kontsentreerub.

Kuidas süüakse

Lõviosa meil müüdavatest datlitest on kuivatatud ja suurest suhkrusisaldusest lähtuvalt pruugitakse neid peamiselt erinevate magusroogade valmistamiseks või nositakse niisama. Täisküpseid värskeid datleid transporditakse ja turustatakse sügavkülmutatult. Kuivatatud datlite säilimist soodustavad vähendatud veesisaldus, suur suhkrute hulk, millel on konserveeriv toime, ja viljade täiendav lisatöötlus. Viimasel juhul on kuivatatud vilju veel kuumutatud kahjurite hävitamiseks. Jahedas ja kuivas hoiukohas säilivad kuivatatud viljad kauem kui aasta.

Sageli pressitakse kuivatud datlid paremaks kaubastamiseks tihkelt kokku. Kuivatatud datlitest keedetakse meil sageli kisselli, kuid neist saab ka keedist, kompotti ning võiet. Kuid datlilisand sobib ka erinevate piimatoitude, teraviljast tehtud söökide, juustuvaliku, liharoogade ning puuviljasalatite juurde. Purustatud datleid lisatakse edukalt müslidesse, pähklisegudesse, putrudesse ja vormiroogadesse.

Omalaadse maitsevarjundi omandavad datlid koos erinevate vürtsidega, väga hästi käivad nad kokku kardemoniga. Datlikasvatuspiirkondades on aretatud ka selliseid sorte, milles põhiosa süsivesikutest esineb mitte suhkrute, vaid tärklisena. Sellistest datlitest jahvatatakse jahu, millest omakorda valmistatakse erinevaid küpsetisi, samuti saab tärkliserikkaid vilju keeta ja praadida ning pakkuda toidulisandiks. Seevastu väga suhkrurikka viljalihaga datlitest on kasvatuspiirkondades juba ammustest aegadest valmistatud siirupit ja erineva kangusega alkohoolseid jooke.