Draakonipuu — vapper ajarändur

Rahuliku kasvuga draakonipuu on populaarne toalill just vähenõudlikkuse ja pika ea tõttu.

Tuntumad draakonipuulised on noliina, tõlvpuu ja havisaba, haruldasemate hulka kuuluvad näiteks mugulagaav (

Calibanus

) ja dasüliirion. Sageli aetakse omavahel segi välimuselt sarnaseid draakonipuid, tääkliiliaid (

Yucca

) ja tõlvpuid (

Cordyline

). Neil kõigil on pikad kitsad lehed. Erinevus seisneb eelkõige õite ja viljade ehituses, aga kodustes tingimustes avaneb harva võimalus seda näha ja võrrelda. Meeldiva lõhnaga valged või kreemikad õied on draakonipuul avatud vaid mõne päeva.

Siiski on ka lihtsamaid eristamistunnuseid. Draakonipuule on omane punakas vaik juurtes ja vartes, sageli on ka peenikesed narmasjuured punakad. Draakonipuul ja tääkliilial juured jämenevad, tõlvpuul esineb aga ainult narmasjuurestik. Vanematel tääkliiliatel muutub tüvi lapikuks, kokkusurutuks, draakonipuudel on aga enamasti kooniline tüvi.

Looduslikult kasvavad draakonipuud, mida on 62 liiki, peamiselt Aafrika savannides ja vihmametsades. Vaid kahe liigi kodumaa on Makroneesias, kaks liiki pärinevad Uuest Maailmast — Kesk-Ameerikast ja Kuubalt. Hiljuti leiti Gran Canarialt uus draakonipuu liik — Dracaena tamaranae. Eestikeelset nimetust tal veel pole.

Eluvormilt puud või põõsad

Looduses ei kasva nad väga kõrgeks, küll aga märkimisväärselt jämedaks. Maailma vanim elusolev draakonipuu kasvab Tenerife saare põhjaosas Icod de Los Vinoses. Harilik draakonipuu (Dracaena draco) on ka Tenerife saare ametlik sümboltaim.

Draakonipuu on oma nimetuse saanud punase mahla, pikaealisuse ja omapärase harunemise tõttu. Kui varretipp on vigastatud, kasvab uinupungadest mitu uut vart varasema ühe asemele — nagu muinasjutus draakonipead. Loomuomaselt harunevad draakonipuud aga harva, tavaliselt iga 10 aasta järel, peale õitsemist.

Aukartustäratava eluea tõttu võib draakonipuud õigustatult pidada ajaränduriks, sest ta võib elada kuni 6000 aastat vanaks. Tõsi, praegu pole teada küll vanemaid kui umbes 400-aastaseid elusolevaid isendeid. Väga täpselt on iidsete jämedate draakonipuude vanust raske määrata, sest tema puidus puuduvad aastarõngad.

Draakonipuu varre- või juurevaiku on kasutatud kilpkonnaluust ja loomasarvest esemete ning mööbli läikimalöömiseks. Punase vaiguga on ravitsetud inimesi ja puhastatud hambaid. Kanaaridel määriti ka surnud draakonivaiguga kokku. Mitmel pool peetakse draakonipuud viljakuse, tarkuse ja ettekuulutuste sümboliks. Puid on sooja kliimaga aladel istutatud ilupuudeks ning tuulekaitsehekkideks.

Looduses armastab ta päikseküllaseid kohti, kuid toas lepib ka vähema valgusega. Ereda päikesega suvekuudel peab draakonipuule võimaldama otsese päikesekiirguse eest varjatud kasvukoha aknast pisut eemal või kardina varjus. Piisavas valguses kasvatab taim tugeva ja tiheda lehestiku. Kirjulehised sordid nõuavad siiski rohkem valgust kui rohelised.

Draakonipuu kasvab suhteliselt aeglaselt, aga kui ta on siiski liiga suureks kasvanud, võib kevadel märtsis-aprillis pikki oksi lühemaks lõigata.

Draakonipuuga on vähe muret

Haiguseid esineb tal suhteliselt harva. Lehtede pruunistumise põhjus on enamasti ülekastmine, liiga tugeva väetiselahusega väetamine või päikesepõletus. Lehetippude ja servade ühtlane kolletumine viitab õhukuivusele. Selliste sümptomitega taime võiks aeg-ajalt sooja puhta veega piserdada või kasutada õhuniisutajat.

Ülekastetud taimede juuri tabab juuremädanik. Ümberistutamisel võiks mädanike vältimiseks lisada mullale lehtpuusöetükke. Mulda võib muuta õhulisemaks, segades sellesse kergkruusa või jämedat pestud liiva. Peale kastmist alustaldrikule valgunud vesi kalla ära hiljemalt järgmisel päeval ja lase kahe kastmiskorra vahel mullal kuivada. Vesi peaks olema toasoe — ühtki troopikataime ei maksa kasta, väetada või piserdada kraanist lastud külma veega.

Kahjuritest võib draakonipuudel esineda vahel kilptäid, villtäid või kedriklesta. Kedriklesta vastu aitab lehtede pesemine pehme märja lapiga, kilp- ja villtäid on keerulisem tõrjuda. Villtäisid võib proovida piirituses immutatud vatitikuga surmata. Kilptäi suuremad isendid saab lehtedelt ettevaatlikult ära kaapida, lehtede vahele peitunud loomade vastu aitab vaid keemiline tõrje.

Vahel võib draakonipuu vars mõnest kohast pehmeks ja vesiseks muutuda. Selline bakteritest põhjustatud mädanikukolle lõika välja piirituses desinfitseeritud terava noaga, töödeldes lõikepinda puusöetolmuga (sobib ka apteegis müüdav meditsiiniline süsi).

Novembrist veebruarini sobib draakonipuule temperatuur 18-23 kraadi. Öösel võiks õhk paar kraadi jahedam olla. Draakonipuud lepivad ka märksa jahedama ruumiga (min 13-16 kraadi), aga siis peab kastmisega ettevaatlik olema. Suvel võib draakonipuu viia õue või rõdule päikese eest varjatud kohta.

Õhuniiskus peaks olema ruumis vähemalt 30-40 %. Ka väetamisega ei maksa üle pingutada. Aeglase kasvuga taimedele piisab nõrga täisväetiselahusega väetamisest aprillist septembrini 1-2 korda kuus.

Noored draakonipuud on tänulikud igakevadise ümberistutamise eest. Vanemaid ja suuremaid puid võiks ümber istutada iga 3-4 aasta tagant. Sel juhul peaks neid kasvuperioodil muidugi väetama. Pott peaks olema paraja suurusega, liiga suures anumas tunneb draakonipuu end halvasti.

NB! Draakonipuu on tundlik fluoriidide suhtes. Seepärast peaks vältima väetisi, mille koostises on superfosfaati. Ka perliit pole hea mullalisand. Fluoriidimürgitust esineb sagedamini liiga happelises mullas kasvaval taimel. Mullaks sobib nõrgalt happeline substraat (pH 6,0-6,5).

Draakonipuid paljundatakse peamiselt vegetatiivselt. Pistikud juurduvad kevadel soojal ajal 3-4 nädalaga. Kui juured on kasvanud 5-7 cm pikkuseks, võib taime kergesse mulda istutada. Juurdumine võtab 23-25 kraadi juures 3-4 nädalat.

Armastatud sordid:

lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans) ’Massangeana’

ääris-draakonipuu (D. marginata) ’Tricolor’, ’Colorama’ ja ’Multicolor’

dereema draakonipuu (D. deremensis) ’Compacta’, ’Warneckii’, ’Bausei’ ja ’Janet Craig’

käänd-draakonipuu (D. reflexa) ’Song of India’ ja ’Song of Jamaica’

Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) ’Borinquensis’, ’Celles’ ja ’Margaret Berkely’ Harvem kasvatatakse meil Kanaaridelt pärit jahedalembesemat harilikku draakonipuud ja täpik-draakonipuu (D. surculosa) sorte ’Florida Beauty’, ’Friedman’ ja ’Kelleri’.

“Õnnebambus” pole bambus

Spiraalselt keerutatud varrega ’õnnebambused’ on tegelikult Sanderi või dereema draakonipuu varred. Bambused on hoopis kõrrelised, kel esinevad varres paksenenud sõlmekohad.

Väikese varretükina müüakse kinkekarbis veel lõhnavat ja harilikku draakonipuud. Neilt tuleks vahakiht enne juurutamist eemaldada. Tugevate juurte arenguks soovitatakse varretükki leotada 18 tundi juurekasvuhormooni lahuses ja panna see siis kergesse substraati juurduma.