FOTOD: Vaata, kui ilusasti saab korda teha vana maja
Kes: Terje Alas ja Toomas Türk, pojad Timmo ja Tristan
Mis: sajandivanune taluhoone 4,5 ha maaga
Kus: Raikküla mõisa külje all Raplamaal
Kui kokku saavad kaks aianduse ja maastikukujunduse eriala inimest, siis on vähe tõenäoline, et nad astuvad aeda ainult töö pärast. Nii leidsid Terje ja Toomas pea kümne aasta eest, enne esimese poja sündi, et neil lihtsalt peab olema oma aed. Üheskoos rajatud ilusa nimega firma „Õitsev Lilleaed” pani haljastajate peas mõtted liikuma ning nii otsitigi talu, mis oleks „rõõmsal meelel valmis meid vastu võtma — tulge ja tehke”, meenutab nüüd Terje.
Tallinna-kodust veel sobival kaugusel Raplamaal leitigi just selline vana hõnguga ja ümbertegemistest rikkumata vana maja, mille palgid veel rahuldavas seisus. Katus — no see lasi läbi ja aknad tahtsid tegemist, nagu musttuhat muud asja, kaasa arvatud kogu majaümbruse harimine. Aga ettekujutus, mida kõike saab siin teha ja kuidas tulevikus võiks sellest saada nende päriskodu, andis mõtetele selge suuna ning jõudu hakata neid ka teoks tegema. Terje ja Toomase unistustes on võimalik elada maakodus, tegeldes ümbritseva loodusega ning aianduse ja selle propageerimisega, nagu näiteks kunagi neile inspiratsiooni pakkunud Lilian Kärner Viljandimaal või Metsamoor Irje Karjus oma perepargis Võrumaal.
Tähtsad raamid
Tavapärane tööjaotus, et peremees juhib ehitustööd ja perenaine otsustab tubasema poole väljanägemise, on toiminud siingi. Toomase sihiks oli kohe esimesel suvel ära teha tähtsamad tööd — katuse- ja aknavahetus, elektritööd, uute põrandate valamine -, et maja tervis saaks korda ning edasine elu oleks mugavam. Vesi toodi nii majja kui ka aia kastmissüsteemi oskaja naabri abil. Et elu maal sujuks, on teadagi tähtsad head suhted ümbruskonnaga. Siingi on neist palju abi olnud, lisaks on olnud asendamatuks inimeseks Terje ema Endla, kes aitas kantseldada algul üht, siis juba kaht poissi ning praegu hoiab korras peenraid ja tarbeaeda.
Muidugi kulus kohe suur osa ajast ja energiast käestlastud õuepealsele. Samal ajal ehitustöödega panid tegusad naised aluse esimestele peenardele nii tarbe- kui ka iluaias.
Maja juures tehtust rääkiv Toomas on igal pool „laua servast kinni hoidnud”, aga töödel, mida ise ei osanud, oskajad appi kutsunud. Nii lasti teisel suvel laduda uus ahi ja pliit, ning peamiselt ise on tänapäevaste õpetuste järgi majja ehitatud saun. See tõi juba uued mugavused ning edasi on saadud kõike teha rahulikumas tempos, nüüd juba tegemisi ka nautides ja võttes isetegemist kui rõõmu ja võimalust.
Ettekujutus lõpptulemusest, milleni jõuda soovitakse, sündis ühistest aruteludest ja vajadustest, ning tubase ilu loomisel on juhtlõnga hoidnud Terje.
Kassikulla asemel valgus ja ehedus
Kodu otsides eelistati vanemat ja ehedamat taluarhitektuuri uuema aja linlikumatele ehitistele. Sisustamiseni jõudes ei piirdutud siiski askeetliku teadmisega, et „must lagi on meie toal”, ütleb Terje. Pigem püüab ta veidi järgida prantslasliku maakodustiili mugavust ja rõõmsat ilmet — just niipalju, kui seda õnnestub sobitada siinse keskkonnaga. Kassikulla-luksusest olulisemaks peab ta aga hoopis akende ja valguse lisamist, nii sai näiteks köök juurde kolmanda aknasilma. Kõiki aknaid saab majas mugavalt väljapoole valla lükata, et suvesooja täiel määral nautida. Endisele pööningule lisati katuseaknad — välisilme huvides maja tagaküljele, kus need ei tekita vaates ebakõla.
Ülakorruse väljaehitamisega pole siiski kiiret — tegemist jätkub veel alumiselgi, aiast rääkimata.
Tubade lagi on erinevalt suurest palkseintega pereköögist valge ning edaspidi pakub seal pinget tapeedi- ja kangavalik. Majakraamist on mõned lauad-toolid saadud ka koos majaga, ent enamik on „lihtsalt armsad asjad, mis on meie ümber koha leidnud”, hindab Terje koduloomise rahulikku kulgu.
Üks ruum on küll selgelt esikohal ning hakkab juba ilmet võtma. Endisesse laudaosasse teispool külma vahelikku, kus vanasti vankreid hoiti, sisustab Terje käsitöötuba, tõelist töö- ja hobiruumi. Juba ammu sünnib tema käe all hulganisti töid, mida on näha olnud ka Kodu & Aia käsitöölehekülgedel. Koduseks käsitöömeistriks saada pole tal siiski niipea plaanis.
Terje on väga rõõmus, et tema viimase aja töö on olnud tulemuslik ning alates septembrist on pealinnas taas võimalik omandada aiandusalast haridust — õppida maastikuhooldust Tallinna Kopli ametikoolis. Terje on tegelnud selle õppekava koostamisega ja hakkab tulevasi maastikuhooldajaid ka õpetama. Kodumaastikul ootab aga ees tiikide rajamine ning Toomasel on plaanis teha poiste tarvis ka palliplats. „Muidugi on meil mõtteid rohkem, kui neid elu jooksul teostada suudame,” naerab ta rahulolevalt soovide ja tegelikkuse vastuolu üle — see tähendab, et igavaks ei lähe ja pea ikka töötab.
Terje puhkab, heegelnõel käes. Tema heegelmotiivid kaunistavad ka köögiseinu.
Köögisohval käib aktiivne kohtade jagamine pere meesliikmete vahel. Heledad seinad ning jahedad toonid tasakaalustavad puidupruuni.
„Lapsed, sööma!”
Ühest aknast oli suure peretoa jaoks vähe, lisaakna saanud valgem ruum mõjub nüüd ka palju avaramana.
Rehemaa talu südameks on suur ja avar köök-peretuba. Suur ahi poolitab esimese korruse, ees on köök, taga kambrid.
Toiduvarude jaoks on korda tehtud suur sahver, kuhu mahub muudki majakraami.
Saunas on algupärased palkseinad, aga ka kõik uuemad mugavused.
Vanade sirelite tagant algavad lopsakad lillepeenrad, kus igal aastaajal miski silma rõõmustab. Nende nautimiseks peab olema ka piisavalt puhkepaiku!
Rehemaa talu aed ei mahu ühele pildile. Siin saab haljastajatest pererahvas oma oskused välja elada ning rõõmu tunda ka toidu ise kasvatamisest.
Loe lisaks ajakirja Kodu&Aed augustinumbrist!
