Väike külavahetee lookleb, kuni jõuab mäeveerule. Orgu laotatud majakesed ja tiik on nagu peo peal. Tee juhatab talu väravasse, perekond Kullerkanni idüllilisse maakoju Valgamaal.

„Kui me selle aastatuhande algul esimest korda siia jõudsime, oli äratundmine silmapilkne. Kuigi jah, paiga tookordset ilu nägime vaid meie kaks,” meenutab perenaine Ingrid. Kohas, mis sai neile hetkega südamelähedaseks, ootas räämas ja hoolitsemata väljanägemisega maja. „Aga palgid olid ausad ja maja ise kunagi ammu armastusega tehtud,” põhjendab Ingrid.
Ingrid ja Alo on pere maakodu renoveerinud ja täiendanud juba 12 aastat. „Meile ei maksa kaasa tunda, sest meile ehitamine meeldib. Plaane on alati mitme aasta tööde jagu varuks,” kirjeldavad nad innukalt.
Seda et rahalised võimalused olid algul kasinad, peab pererahvas ainult positiivseks – nii said mõtted aega selgineda, et tõeliselt väärtuslikku ära tunda. „Mine tea, kas siin muidu olekski seda majaga ühevanust koiaugulist laiade laudadega põrandat,” mõtiskleb Ingrid.

Vanad asjad jutustavad lugu
Kodu sisustades eelistatakse siin vanu, „oma looga” asju. Oma kätega taastamine ja taaskasutus on Kullerkannude juures au sees.
„Meie maakodu sisustusstiil sai alguse vanavanavanatädi Roosile kuulunud võõrastemaja alkoholikapist, mis ootas meid paarkümmend aastat sugulaste juures aidaräästa all. Tasapisi oleme otsinud kapile sobivaid naabreid – tigudiivan oli kõrvaltalu lehmalaudas, tugitoolid isa saunaesisel. Kindel on see, et uute asjade ostmisest hoopis enam meeldib meile vanu asju korda teha, sest neil on oma lugu rääkida. Otsides, leides ning korda tehes saavad need ka väga omaseks,” räägib perenaine.

Mitme näoga triiphoone
Majakesel oli kunagi olnud ka veranda, millest oli järel vaid laudadega kinni löödud uks elutoas. Ingridil ja Alol tekkis mõte see avada, et saaks nautida imelisi vaateid, mis avanevad siit ümbruskonnale.
Sealt hakkas neil mõte edasi arenema: milleks majale veel üks uks, et õue minna? Samas oli ka kasuvuhoonet vaja ja nii sündiski maja külge triiphoone – paljude akendega suvetuba, mille seinte ääres on muld.
„Triiphoone üle on meil eriti hea meel. Rohelust ja soojust jagub märtsist novembrini. Viinamarjakobarad on siin igatahes suured ning kurgid-tomatid kasvavad hästi,” kiidab Ingrid.

Teine elu
Vaatamata sellele, et Kullerkannude maa- ja linnakodu lahutab 250 kilomeetrit, ei pea nad vahemaad kaugeks. „Kolm tundi autos on just paras aeg, et jagada unistusi ja teha koos uusi plaane,” põhjendab Ingrid. Ja plaanide tegemiseks on siin ruumi. „Et maad jagub, saame mõelda ja tegutseda suurelt – kaevata tiike, istutada tammealleed, rajada parki ja kirsiaeda,” räägib Ingrid pere teostatud ja veel teostamist ootavatest paanidest.
„Aga eelkõige on meil siin lihtsalt hea olla. Kõige igapäevasemad ja linnakodus tüütuna tunduvad tööd omandavad siin mingi sügavama mõtte ja sisu. Ja lapsed saavad elada hoopis teistugust elu kui linnas. Sellist, mille juurde kuuluvad naabri käest piima toomine, oma onn puu otsas ja kalad tiigivees,” on Ingrid tosin aastat tagasi leitud maakodu üle siiralt õnnelik.

Jaana Pärn, Tikkurila turundusjuht:
„Perekond Kullerkannu kodu lummas meid otsekohe ja mõjus nagu lapsepõlve helesinine unistus: lilledesse uppuv aed imeliste kuplite ja looduse rüpes, onn puu otsas, väike järvesilm koos saunamajaga. Igas detailis on tunda soojust ja armastust ning seda, et kodu pole loodud kiirustades. Iga ese on ajapikku leidnud õige koha ja viimistluse. Värvilahendus on kohati julge, kuid mitte ülepakutud, lõpptulemus on rõõmus ja originaalne. Meile meeldib, et on kasutatud maakoju sobivaid etnomustreid ning vanadele esemetele on sisse puhutud uus elu. See kodu sobib imeliselt Vivacolori sõnumiga – värvi oma unistused, lihtsalt!

Loe veel ja vaata pilte Kullerkannude maakodust ajakirjast Kodu & Aed.