Maja ja aia harmoonia saladused

Ideaalis täiendavad aed ja maja teineteist, püüdmata kumbki teist üle trumbata. Nende vahel valitseb harmoonia, majast saab sujuvalt aed ja aiast maja. Nii on siis, kui mõlema iseloom ja eripärad on arvesse võetud.

Algul saab maja ikka suurema sõnaõiguse, sest maja järgi rajame ju aia. Ja siin tuleb mängu geomeetria. Kõik majad on geomeetrilised: arhitekt hakkab maja looma ristkülikutest, kaartest, ringidest, ruutudest, sirgetest joontest. Niisamuti tuleks ka aeda kavandada, järgides neidsamu jooni, ristkülikuid ja kaari, mis maja oma kujuga ette annab. See on esimene harmoonia saladus.

Teine saladus seisneb oskuses kõik need geomeetrilised kujundid omavahel toimima panna. Kui üks hästi kujundatud aed algelementideni paljaks võtta ja paberile panna, siis peaks sellest saama üksteist osaliselt katvate ruutude, ristkülikute ja ringide kogumi. Kolmas harmoonia saladus on: aia saab jagada kolmandikeks, millest igaühel on oma, teistest veidi erinev iseloom.

Geomeetria paberil ja aias

Vaatame aiaplaanidelt, kuidas geomeetria mängima hakkab. Alustuseks väike harjutus. Fotol artikli alguses on lihtne näide, kuidas maja juures asuv terrass moodustab osa ristkülikust ning tumeda pinnaga veesilm selle ääres kopeerib tema kuju. Veesilma ilmestab ja pehmendab samakujuline peenar välimises servas ja veel kord rõhutab sama geomeetriat terrassi sisse ehitatud L-kujuline minipeenar.

Edasi ambitsioonikama aiaplaani juurde. Joonisel 1 on aed, mis on oma joone saanud maja iseloomustava kaaremotiivi järgi. Maja ise on joonisel valge, terrassid ja teed beežid ning ülejäänud juba tuttavalt roheline. Põhiterrass kopeerib täpselt maja kuju ja sama teeb ka terrassiga paralleelselt jooksev väike tee koos peenraribadega. Edasi saab kaarest suur pügatud muruga ring ning hekiread kordavad ringi motiivi. Majast vasakul asuv ruudukujuline klassikaline aed aga kasutab ära maja, koridori ning teise majaosa (mida pole pildil) tekitatud ruudukujulist ruumi. Poolkaarekujuline lauaga õhtusöögiterrass on maja pool sirge servaga, aia pool aga taas kaarjas.

Kogu see aed on väga geomeetriline ja mõjub ühtse tervikuna, millest võib aimu saada jooniselt 2, mis annab vaate terrassilt pügatud muruplatsile ja seda ääristavatele hekkidele.

Tegelikult võib aed saada kas või kümme head, kuid üksteisest erinevat lahendust. Põhiline on, et lahendus lähtuks geomeetria põhitõdedest. Ülejäänu sõltub pererahva soovidest ja vajadustest ning kujunduse autorist, ideedest ja käekirjast.

Miks järgida geomeetriat?

Meie silm on harjunud tasakaalu ja ilu otsima kõiges, mida me vaatame. Silmitsedes kaht kõrvuti seisvat puud, jääb pilk peatuma puude vahele. Vaadates aga kolme puud, langeb pilk keskmisele.

Loodus on täis sümmeetriat, mida me püüame oma aias jäljendada. Lihtsaim viis selleks on kasutada koolis õpitud geomeetriat ning seejärel lasta loodusel endal seda pehmendada, sest loodust ideaalselt kopeerida ei suuda me kunagi. Meie rajatud sirged peenrad saavad aga sinna istutatud taimedest veidi looduslikuma ja pehmema joone. Maja on ju inimese poolt ehitatud ja geomeetriline. Amööbikujulise lainelise joonega peenar maja vahetus läheduses võib mõjuda võõrastavalt, just nagu püütaks aiale looduslikku olekut peale sundida.

Neid põhitõdesid tasub meenutada, hakates oma aeda ümber korraldama või alustades uue aia rajamist. Need põhimõtted aitavad uue pilguga vaadata ka omanikule tehtud aiakujunduse pakkumisi. Aitavad hinnata, kas pakutud kujundus ikka tagab rahu ja harmoonia, mille nimel terve suve vabatahtlikult ehitusplatsil elatakse ning päris kopsakaid kulutusi tehakse.

Fotod ja joonised: Merilen Mentaal, Acres Wild, Tiina Tammet