Hobiaednikele: nipid, mille abil koduaias lisaks õuntele ka ploome ja pirne kasvatada

 (2)
Hobiaednikele: nipid, mille abil koduaias lisaks õuntele ka ploome ja pirne kasvatada
Foto: MorgueFile

Kes ei armastaks maitsvaid puuvilju? Mida ja kuidas oma koduaias kasvatada? Peale traditsiooniliste õunte võiks proovida ka pirni- ja ploomipuid.

Kauplusest puuvilju ostes valime neid muidugi välimuse järgi. Ise koduaias viljapuid kasvatades on ennekõike tähtsad viljade maitseomadused ja puu sobivus kohalike ilmastikutingimustega.

Oma viljapuuaias väldime kemikaale ja nii saame pirne-õunu süüa koos koorega, kus on peidus palju väärtuslikku.

Viljapuid istutades peaks teadma, missugused sordid kõrvuti sobivad, et need üksteist tolmeldaksid. Pirni- nagu ka õunapuud on risttolmlevad taimed. Selleks et saada piisavalt suurt saaki, on igale sordile vaja sobivat tolmeldajat, mis õitseb samal ajal.

Pirnipuuõisi tolmeldavad peamiselt putukad, natuke aitab kaasa ka tuul. Hea variant on kahe või mitme sordiga perepuu.

Pirnipuu istutamiseks on parim koht tuulte eest kaitstud lõunasuund. Pinnas olgu huumusrikas, sobivad mõõdukad liivsavi- või saviliivmullad, pH 5,6‒6.

Jälgi kõrgust ja kujunda võra!

Pirnipuud vajavad palju valgust ja niiskust, need on tavaliselt kõrged ja moodustavad 2–3 latva. Pirnipuu võra kujundatakse võimalikult madalal. Üheaastast puud istutades lühendatakse see 0,9‒1 m kõrguseni, et see hargneks. Valitakse põhioksad ehk 3‒5 pikemat alumise osa oksa, mis painutatakse vertikaalist 60‒70-kraadise nurga alla. Hiljem võtavad need oksad saagi mõjul horisontaalasendi (painduvad kuni 90 kraadi). Esimesed kolm aastat pärast istutamist ehk kuni saagi alguseni lühendatakse juhtoksa igal kevadel 30‒50%, et hõlbustada väiksemate, lühemate ja varjutamata okste hargnemist ladva suunas. Latv kujundada kooniliseks, kuusekujuliseks.

Seotud lood:

Puu kõrgus ei tohiks ületada 2,5 meetrit. Kui puu on kasvanud kõrgemaks, tuleks juhtoksa taas 2,5 meetrini lühendada ja uueks juhtoksaks valida mõni küljeokstest, mis sellele kõrgusele vastab.

Külmakartlik, kuid saagikas pirn

Tuleb arvestada, et pirnisordid on väiksema külmakindlusega kui õunapuud. Kõrgema talvekindlusega pirnisordid on ’Bauska võipirn’ (Läti suvesort), ’Vilma’ (Läti varajane suvesort, mis annab igal aastal rikkaliku saagi), ’Summercrisp’ (USA isetolmlev sügissort), ’Vasarine Sviestine’ (Leedu suvesort), ’Karmla’, ’Pepi’ (sügissort), ’Suvenīrs’ (Läti sügissort), ’Belorusskaya pozdņaja’ (Valgevene sort, mis on väga hea säilitamiseks ja säilib kuni märtsini) ja ’Mramornaja’ (sügissort).
Pirnipuudel on suurem saagikus ja pikem eluiga kui õunapuudel. Pirnid on tihedamad ja raskemad kui õunad. Võrreldes õunapuudega on pirnipuudel vähem kahjureid ja haigusi ning seega on väiksem tarvidus kasutada pestitsiide.

Tugeva juurestiku tõttu ei vaja pirnipuu tugesid, samuti taluvad pirnid veepuuduse stressi palju kergemini kui õunapuud.

Ära lase juurtel kuivada

Ka ploomipuud valides tuleks eelistada hea talvekindlusega sorte, mis on erineva viljade valmimise aja ja eri värvi viljadega. Hea oleks istutada nii varajasi, keskmiselt varajasi kui ka hilisema valmimisajaga ploome. 

Parim aeg istutamiseks on kevad, sest sügisel istutatud taimed on talvekülmadele ja äärmuslikele temperatuurikõikumistele vastuvõtlikumad.

Puud tuleks istutada varakevadel märtsi lõpus või aprilli alguses, niipea kui pinnas on küntud ja veel niiske.

Ploomide juurestik on kuivamise suhtes väga tundlik. Taim peaks olema kaitstud pikaajalise tuule ja päikese mõju eest nii transportimise kui ka istutamise ajal.

Pikemalt loe mai TM kodu ja ehituse ajakirjast.
www.kodujaehitus.ee