Et saun ja vannituba peaksid temperatuuri- ja niiskuskoormusele hästi vastu, peab märgade ruumide ehitaja tegema kvaliteetset tööd. Remondi käigus tuleb kontrollida, kas eelnev ehitustöö on korralikult tehtud, võimalusel joonised üksipulgi üle vaadata ja veenduda, et ruumides pole üleliigset niiskust. Pideva niiskuse ja ebameeldiva lõhna korral on midagi tõenäoliselt valesti.

Märgadesse ruumidesse hüdroisolatsiooni tegemine on kohustuslik. Uutes ehitistes ei peaks sellega probleeme olema. Vanades hoonetes tuleks aga tähelepanelik olla: hüdroisolatsioon võib olla aja jooksul kannatada saanud, see võib olla juba alguses halvasti tehtud, ruumis võib olla puudulik või valesti lahendatud ventilatsioon.

Ehitusmäärused, nõuded ja ehitusviisid on aegade jooksul muutunud. Kõigepealt tuleb probleemid välja selgitada ning võimalikud puudused ja vead parandada. Seejärel saab hakata vannituba ja sauna sisustama.

Mugav ja turvaline dušikabiin

Dušikabiin on kinnine, vesi pääseb sellest välja ainult äravoolutoru mööda. Dušisein ja -nurk piiravad vee levimist mujale vannituppa. Üha sagedamini kasutatakse vannitubades ka vanni ja aurukabiini.

Dušikabiinil on alus ja see on igast küljest piiratud klaas- või plastseintega. Selle võib paigutada nii vannitoa nurka kui ka sirge seina äärde. Dušikabiin sobib kõikvõimalikesse ruumidesse ja eriti hea valik on see juhul, kui ruumi hüdroisolatsiooni kvaliteedis päris kindlad ei olda — näiteks remonditavas korteris või vanas palkmajas.

Dušinurk paikneb tavaliselt vannitoa nurgas, nii et duši ümber moodustub vannitoa- ning dušiseintest ja -uksest suletav ruum. Mõnel mudelil on põrandaprofiil, mõnel ka alus. Kaarjate ustega dušinurk sobib ka väikesesse vannituppa. Dušinurk toimib vaid juhul, kui põrand on õige kaldega ja hüdroisolatsioon korralikult tehtud.

Dušisein on toega varustatud klaaspaneel, mis kinnitatakse liikuvalt või statsionaarselt duši või vanni kõrvale. Dušisein ei maksa väga palju ja sobib näiteks remonditavasse vannituppa. Paneelid valmistatakse üldjuhul 4-8 mm karastud klaasist, vahel ka plastist. Klaas võib olla kirgas, toonitud või mustriline. Raamid on tavaliselt harjatud, poleeritud või värvitud alumiiniumist — see materjal on kerge ega roosteta. Odavamate toodete raam võib olla ka värvitud terasest.

Dušinurga põhjad toodetakse kas valumarmorist, mis on mineraalse täiteaine ja polümeersete vaikude segu, või nafta baasil valmistatud sanitaarakrüülist. Standardsuuruses dušikabiinid ja -piirded on müügil vannitoapoodides ja ehituskauplustes, kuid neid saab tootjatelt tellida ka oma mõõtmete järgi.

Dušikabiini- ja nurga suurus on tavaliselt 80 x 80, 90 x 90 või 70 x 90 cm ning kõrgus 200-220 cm. Dušinurkade, -seinte ja -kabiinide erineva kuju, värvi ja detailidega tuuakse vannituppa vaheldust.

Piisavalt ruumi ja sobiv sisustus

Pesuruumide huvitav ajalugu tipneb kasutaja seisukohast positiivsete arengutega. Tänapäeval on pesuruumid suuremad ja ilusamad kui varem. Uutesse eramutesse kavandatakse mitu dušši, sageli on igal korrusel ka vannituba. Vannitoas võib olla mitu dušši.

Vannitoasisustust valides tuleks peale kauni välimuse pöörata tähelepanu ka lihtsale hooldatavusele ja niiskuskindlusele. Nüüdisaegne vannitoamööbel valmistatakse niiskuskindlaks töödeldud materjalidest. Mööbel ja sanitaarkeraamika kinnitatakse seinale, et hõlbustada pesemisruumide koristamist.

Tänapäeval on valik väga lai, leidub nii nüüdisaegse kui ka välimusega vannitoamööblit, rääkimata kõikvõimalikest vahepealsetest variantidest. Sisustuselementide värvid, nupud, valgustus ja näiteks peeglite paigutus määrab lõpuks vannitoa üldilme. Sahtlites, riiulitel ja tasapindadel peaks leiduma piisavalt ruumi ilu- ja hügieenitoodete jaoks. Silmas võiks pidada väikeseid mugavusi, nagu kergelt avanevad ja vaikselt sulguvad sahtlid ja uksed ning kappidesse paigaldatud pistikupesad habemeajamismasina, fööni jt seadmete jaoks. Uutes kappides on parem ja energiasäästlikum valgustus.

Märgade ruumide põrandad ja seinad viimistletakse tavaliselt keraamiliste plaatidega, mis on veekindlad ja vastupidavad. Ise tooni ja ise mõõdus plaatidega saab vannitoas luua äärmiselt erinevaid tulemusi. Värvidega luuakse meeleolu, plaatidega mustreid.

Loputuspaak seina sees

Samas kui vannitoa suurus ja varustatus on kasvanud, ehitatakse uutesse elamutesse ka rohkem tualettruume. Viimaste uuringute järgi ehitatakse Soome eramutesse tavaliselt kaks kuni kolm WCd. Igal korrusel on vähemalt üks tualettruum, WC-pott on ka vannitoas.

Nii nagu kapisahtlid, sulguvad ka WC-pottide prill-lauad ja kaaned vaikselt. Kaasi leidub igasugustes toonides. Ainuüksi WC-poti kaane vahetamine võib tualettruumile/vannitoale hoopis uue ilme anda.

WC-pottide ning valamute pinnad töödeldakse tänapäeval ekstra sileda glasuuriga, kuhu mustus kergesti ei kinnitu. See võimaldab sanitaarkeraamikat kergemini puhastada. Ka disainiga püütakse vältida servi ja süvendeid, kuhu mustus kogunema kipub.

Kõige märgatavam suundumus viimastel aastatel on seinakinnitusega WC-pottide levik. Loputuskast paigaldatakse seina sisse, seinal paiknevad ainult loputusnuppude paneel ning pott. Nii on üldpilt vannitoas ja WC-s puhtam ning koristamine märksa lihtsam.

Valamu võib olla eraldiseisev, paikneda tasapinnal, olla tasapinnaga ühes tükis või hoopis seinakinnitusega. Valamu võib olla ümmargune, kandiline või näiteks ovaalne.

Valamu materjaliks võib olla portselan, valumarmor või emaileeritud teras. Valamu ja valamukapi kombinatsioone ja mõõtmeid on äärmiselt palju, iga ruumi jaoks on tõenäoliselt võimalik leida (või tellida) sobiv valamukapp.

Lähemalt vaata TMKE veebruari numbrist.