Isadepäeva puhul käed pahtliseks: tubane pisiremont, millega igaüks hakkama saab
Sügisel tõmmatakse välitöödele joon alla ja liigutakse tubaste tegevuste juurde. Ka ehituses hakkavad kevadel alustatud majadele katused peale ja aknad ette saama. Esimeste jahedate ilmadega püütakse majakarbid kinni saada.
Nii mõnigi pere mõlgutab mõtteid jõuluks oma uude koju sisse kolimisest või renoveerimistööde lõpetamisest. Vaimusilmas kattuvad hallid seinad rõõmsate värvide või tapeedimustritega. Siiski tuleb selleks, et valitud värv või maitsekas tapeet seinal mõjule pääseks, veel enne veidi vaeva näha — seinad ja laed tuleb siledaks saada.
Hinda esmalt aluspinda
Alustada tuleb aluspinnast, mis on enamasti kas tsemendi- või kipsipõhine. Täpsustuseks olgu öeldud, et kipsipõhise aluspinna all mõeldakse kipskartongist ehitusplaate, mida kasutatakse nii renoveeritavate seinte täisnurkseks kohendamiseks kui ka kergvaheseinte ja lagede ehitamiseks.
Tsemendipõhised aluspinnad on enamasti betoon- ja ehitusplokid, siia võib lisada ka tellisseinad. Betoonist, plokkidest või tellistest seinte puhul esineb tavaliselt kõige rohkem kõverusi ja ebatasasusi, seega tuleb nende tasandamiseks valida segud, mis võimaldavad korraga peale kanda kuni 20 mm paksust kihti.
Turul on selleks saadaval nii kipsi- kui ka tsemendipõhised segud. Tsemendipõhiste segude eeliseks on nende tugevus, kiire (lõplik) kuivamine ja vastupidavus niiskusele.
Esimeseks tööks on aluspinna hindamine. Jälgida tuleb nii vertikaalseid, horisontaalseid kui ka diagonaalseid ebatasasusi. Kui aluspinna kõrguste vahe on üle 10 mm, on mõistlik märkida sügavamad kohad “majakatega”, et teada, kui paks krohvikiht on tarvis peale kanda.
Kui aluspind on nõrk või pudeneb, tuleb kõik sellised kihid eemaldada. Rabedale vanale krohvile või müürisegule ei nakku korralikult ükski krohv. Halvemal juhul lõpeb suur renoveerimistöö uute pragude või lahtiste kihtidega seinas.
Enne tasanduskrohvi pealekandmist tuleb aluspinda kindlasti kruntida. Tegemist on äärmiselt vajaliku toiminguga, mis tugevdab aluspinda, seob lahtise tolmu ja parandab naket järgmise kihiga. Eelkõige aga ei lase krunt veel järgmisest kihist liiga kiiresti aluspinda ära imenduda. Veepuudus takistab tasanduskihis korralike keemiliste sidemete tekkimist ja tulemuseks on nõrgem kiht.
Renoveeritavate betoon- ja tellisseinte, aga ka suurte ebatasasustega laotud plokkidest seinte puhul on mõistlik kasutada lubi-tsementkrohvi, näiteks Ceresit ZKP-d. Lubi-tsementkrohvi on mugav peale kanda ja tänu lubjasisaldusele säilitab see ka mõningase elastsuse, kompenseerides võimalikke soojuspaisumisi. Ühe kihi paksus võiks pealekandmisel jääda kuni 20 mm.
Viltimisega põnev pind
Kui ebatasasused on suuremad või esineb üksikuid lohke, toimub pealekandmine mitmes kihis. Järgmise kihiga võib alustada, kui eelmine kiht on piisavalt kuivanud ja kõvenenud.
Väiksemate ebatasasuste puhul võib seinu katta ka n-ö tellisetasandajaga Ceresit CT 29. Tegemist on kiudarmeeritud tsementkrohviga, mida võib kasutada ka suuremate süvendite täitmiseks kuni 50 mm paksuse kihina.
Üldiseks tasanduseks on optimaalne siiski 1‒10 mm. CT 29 on unikaalse koostisega segu, mis on märglihvitav. See omadus võimaldab juba tahenema hakkavat segu vette kastetud liibi või pahtlilabidaga siluda ja tasandada, tänu millele on võimalik järgmine kiht teha õhem. Lisaks võib huvitava pealispinna moodustamiseks tahenevat segu viltida.
Selleks on ehituspoodides müügil spetsiaalse vilttallaga liibid. Vilt kastetakse vees märjaks ja hõõrutakse sellega erinevate liigutustega juba tahenevat segu. Tulemuseks on krobeline, antiikkrohvi sarnane pind. Sellise pinna võib ka otse üle kruntida ning värvida ja jätta taotluslikult sisekujunduse osaks.
Kips-kartongplaatide ja juba krohvitud seinte ning lagede lõppviimistluseks kasutatakse enamasti kipsipõhiseid või polümeerseid peenpahtleid. Paljud inimesed soovivad viimistlustöid vältida just põhjusel, et peenpahtlite tolm on väga peenike, kerge ja lenduv.
Õnneks on see olukord muutunud. Uue põlvkonna pahtlid on valmistatud stop-dust-tehnoloogiaga. Nende toodete valamisel ja lihvimisel ei teki lenduvat tolmu. Eriti oluline on see lihvimistööde juures, kus inimene peaks muidu töötama tolmupilve sees. Stop-dust-segude puhul langeb lihvimistolm vertikaalselt maha ja see teeb töötamise väga mugavaks.
Pikemalt loe TM Kodu ja Ehituse novembri numbrist.
www.kodujaehitus.ee
