VALGUS on elu alus, millest just meil siin, sügisest üle talve kevadesse minnes, kõige enam puudust tuntakse:

1. Kontrollige valgust!

On selge, et erinevates ilmakaartes asuvates tubades ei ole valgustatus sama. Kas olete aga märganud, kui üllatavalt suuresti kõigub see sama toa piires? Kõik sõltub sellest, kui kaugel aknast taime kasvukoht asub. Arvestage, et ka pimedaimal ajal, mis meile kohe kätte jõuab, on aknaesine ala alati kõige paremini valgustatud, kuid juba 2 m kaugusel on sellest valgusest järel vaid 20%. Halvasti on valgustatud ka vahetult akna all asuvad alad.

2. Vältige päikesepõletust!

Nii pimedal ajal kui seda on meie sügis-talv, võiks mind sellise ütlemise eest lausa poolearuliseks pidada, aga siiski: varjulembelistel taimedel tekivad pruunid põletuslaigud isegi praeguses tagasihoidlikus päikesevalguses. Puhkeperioodi vajavaid valguselembelisigi taimi võiks äkilise päikesevalguse kätte sattumisest säästa. Ka nemad võivad kahjustuda. Vastu kevadet tuleks neid päikesega järk-järgult harjutada.

3. Millist valgustatust eelistada?

Vaid väga vähesed toataimed armastavad otsest päikest või väga vähest valgust e. varju. Enamus tubaseid kaunitare eelistavad ilmselgelt poolvarju, st. nad enamikus taluvad varju. Parim paik oleks neile aknast 1 — 1,5 m kaugusel või siis vahetult akna ääres, nii et päikesevalgus jõuaks nendeni läbi kardina või akna taga kasvava puu võra.

4. Pöörake oma taimi!

Enamik taimi kasvab valgusallika suunas. Tagamaks taimede esteetilisust, s.t. nende ühtlast kasvu, tuleb neid sagedasti pöörata. Niimoodi valguspoolset külge vahetades ei kasva taimed viltu, vaid nende võra kujuneb ühtlaselt kaharaks. Eriti tihti on seda vaja teha tumedavärviliste seintega ruumis. Tumedad seinad ei peegelda valgust, vaid hoopis neelavad seda, mõjutades niiviisi taimi akna (valgusallika) suunas kaldu kasvama.

5. Pigaldage õitsejatele lisavalgustus!

Kuigi mõned toataimed nagu kalla, alpikann, asalea, helmekaktused, jõulukaktus, jõulutäht jt, õitsevad talvehämaruses, vajavad nad sellel ajal lisaks looduslikule valgusele meiepoolset tuge. Nende taimede õied, keda on lisavalgustitega turgutatud, on oluliselt erksamate värvidega ja moodustavad hulgaliselt lisapungi.

Lisaks hoidke silm peal ja…

6. …jälgige temperatuuri!

Seda tuleb regulaarselt kontrollida, et toas valitsev temperatuur oleks taimedele sobiv. Talvisel pimedal ajal vajab enamik toataimi temperatuuri vahemikus 15-21C, aga end talvisele puhkusele seadjad oluliselt vähem. Liigne soojus ei lase neil end välja puhata ja tulemuseks on kurnatud potiasukad. Õrnemad taimed võivad aga isegi hukkuda.

7. …jälgige õhuniiskust!

Talvitumisel on üheks suureks probleemiks kütmisega kaasnev õhuniiskuse muutumine. Keskküttega elamistes muutub õhk enamike taimede jaoks liiga kuivaks, mis omakorda põhjustab taimedel lehetippude pruunikaks tõmbumise ja nad kipuvad ära kuivama. Selle mure leevendamiseks võiks tugevate lehtedega taimedel nagu palmid, kummi(viigi)puud, viigipuud jt, kord nädalas lehti pehme veega niisutatud lapiga üle pesta. Õrnalehelistega seda endale lubada ei saa ja nii jääb üle paigaldada ruumi õhuniisutajad. Sama ülesande täidab ka oskuslikult ruumi paigutatud akvaarium, mis lisab elusnurgale väga erilise aktsendi.

8. … jälgige, et õitsevate taimede kõht täis oleks!

Õitsemine, mis meie silma nii kenasti rõõmustab, on taimedele üks ütlemata raske ja energiakulukas töö. Sobivaim turgutus neile on väetamine lillepoodides müüdavate õitsemist soodustavate väetistega.
NB: Ärge aga ühekülgseks muutuge! Kuna õitsev taim ei maga/talvitu, siis kombineerige õieväetise kasutamist mõne teise kompleksväetisega. Talvel õitsejaid/kasvajaid võiks turgutada kuni kaks korda kuus nõrga, mitte üle 0,05%-lise väetiselahusega.