Kahjurid

Kahjureid, kes kahjustavad maapealseid taimeosi, on võimalik visuaalsel jälgimisel kergesti märgata. Vajalik on vaid teada, kuskohast neid otsida.

Kõige enam on levinud

lehetäid

. Nakatunud taimede lehed keerduvad rulli ja lehtedele tekib mesikaste. Nende levikut soodustab suhteliselt kõrge õhuniiskus ja -temperatuur.

Kilp- ja ebakilptäid

eelistavad siledakoorelisi ja tugevate siledate lehtedega taimi (puid). Neid tuleks otsida lehtede alumiselt poolelt ja vartelt.

Eelkõige kaktusi kahjustavad villtäid. Tema esinemise korral on kaktuste okaste vahed täis hallikaid väikeseid “villatupse”.

Toalilledele võivad ohtlikuks saada ka ripstiivalised. Väikesed ripsmeliste tiibadega rohekad putukad imevad lehtedest taime mahlu. Kahjustatud taim muutub pruunilaiguliseks ja selle ümbruses leidub ohralt musta “puru” (väljaheidet).

Viimastel aastatel on laialt levima hakanud kasvuhoone karilane. Nad on väga väikesed kollaka keha ja jahuste tiibadega putukad. Kahjustajaks on vastsed, kes toituvad lehtede alumisel poolel. Lehe pealmisele pinnale tekivad kollakad laigud.

Teine osa parasiitidest kahjustavad juurestikku. Toalillede enamlevinud juureparasiidiks on harjasliimukad (väikesed valged ussid) ja tuhatjalad (vilkalt liikuvad ussid). Ohtlikult võivad kahjustada juurestikku ja põhjustada taimede arenguhäireid veel traatussid (kollakad või pruunikad tugevakestalised ussid) ja juuretäid (valged keraja kehaga loomad).

Tavaline sibullillede kahjur on juurelest (väikesed läbipaistvad kahjurid sibulasoomuste vahel). Hulgaliselt meelehärmi põhjustab vihmausside sattumine lillepotti. Ta ei ole küll otseselt kahjur, aga oma elutegevuse käigus muudab ta potimulla kõvaks ja kleepuvaks ning taime kasv häirub.