Karulauk Allium ursinum on liilialiste sugukonda kuuluv maitserikas sibultaim, kelle kõik osad — lehed, varred, sibul ja õied — on söödavad. Kevad ilma karulauguta on justkui rabarberikook ilma rabarberita. Tema mahedalt küüslauguse maitseta polegi nagu päris õiget aiandushooaja alguse tunnet.

Karulaugu lehed on tärgates väga sarnased maikellukese mürgiste lehtedega, ent veidi kitsamad ja pehmemad. Asjatundmatu teeb neil vahet küüslauguse lõhna järgi.

Kohtades, kus ta meil looduslikult kasvab, rohetab puudealune sageli vaibana koos võsaülastega. Kolmanda kaitsekategooria liigina võiks teda oma tarbeks veidi noppida, ent ikka mõistlikkuse piires, nii et taime kasvukoht ei häviks. Liigne tallamine mõjub talle samuti halvasti.

Karulaugulehti müüakse ka turul ja mine võta kinni, on need loodusest korjatud või ise kasvatatud. Karulauku saab ka aiamaal täiesti edukalt pidada, et vitamiinirikas roheline oleks kohe värskena võtta.

Karulauk on peenral kasvatamiseks veidi tujukas taim, kes teab täpselt, millist kasvukohta tahab. Kuival ja päikesepaistelisel kohal võib ta aastaid väikese tutina püsida, kuni lõpuks hääbub. Silmanähtavalt jõudsamalt edeneb ta aga parajalt niiskust hoidvas mullas lehtpuude all, kus puhkevad lehed tekitavad varju alles siis, kui karulauk õitsemist lõpetab. Karulaugu esinemisaeg on lühike, vaid umbes kuu. Tema avanenud kenad valged õied on juba märk sellest, et hooaeg ongi läbi saamas. Õitsemise lõpul lehed kolletuvad ega ole enam maitsvad. Suvel jääb taim puhkama, et sügisel uusi juuri kasvatada ja järgmiseks kevadeks valmistuda.

Paljundamine

Karulauk on üsna aeglase kasvuga, puhmik laieneb visalt. Seega, kui tahta piisavalt lehti, tuleks istutada rohkem taimi. Aiast karulaugulehti korjates võiks võtta taimelt lehti vaid kolmandiku ulatuses, jättes ülejäänud alles jõuvarude taastamiseks. Karulauku saab paljundada sibulate või seemnetega.

Sobival kasvukohal levitab taim oma seemneid ise. Ka aianduspoodides on karulauguseemneid müügil. Need ei püsi idanemisvõimelisena kaua ning vajavad enne tärkamist külmaperioodi. Seemned tuleks sügisel külvata kasti ning see omakorda mulda kaevata, siis tärkavad taimed kevadel. Abiks võib kevaditi olla külvi hoidmine külmikus.

Ka sibulad pannakse maha puhkeaja lõpul septembris.

Karulauk sobib kaaslaseks enamiku taimedega, toetades nende kasvu ning aidates peletada kahjureid. Ainult liblikõieliste puhul on täheldatud kasvu pärssivat toimet.

Karulaugul on ka paar kultuursorti, Venemaal aretatud ’Medvežonok’ ning ’Medvežii Delikatess’. Need on pisut suuremate lehtedega ning saagikamad, andes kuni 2 kg lehti ruutmeetri kohta.