Kasvuhoonekarilane pole meeldiv kaaslane

Kasvuhoonekarilane on katmikalade suur nuhtlus, kuid ta elab meelsasti ka kodustel taimedel. Ebameeldiva kaaselaniku toome kõige sagedamini koju nakatatud lõike- ja potililledega.

Seda, kui ebameeldivateks kaaselanikeks osutuvad kasvuhoonekarilased, kirjeldab hästi üks toimetusele saabunud murelik kiri: “Suvel ilmusid mu rõdul kasvavatele maitsetaimedele valged tillukesed lendlevad putukad, kes levitavad mesikastet - arvan, et need on kasvuhoonekarilased. Sügisel külmaga tõin ürdid (basiilik, meliss, petersell jm) tuppa, koos nendega tulid sisse ka putukad. Toataimedele nad eriti liiga ei tee, kuid maitsetaimede lehtede allkülgedel pesitsevad nad massiliselt. Olen proovinud pritsida tumelilla lahusega - see neile ei mõju. Kange külmaga viisin ühe taime natukeseks õue, mõned putukad kukkusid maha, kuid tuppa tagasi tuues hakkasid allesjäänud putukad peatselt jälle lendlema. Nüüd ei oska muud kui taimi raputada ja aknaklaasile lendavaid putukaid tappa.

Kas need kahjurid suudavad talvituda ka rõdul pottide sees? Kust nad tulevad? Kuidas neid tõrjuda ja millal seda teha?”

Arvatakse, et kasvuhoonekarilase algkodu on Kesk-Ameerikas. Euroopas leiti neid esmakordselt 1848. aastal. Eestisse toodi kasvuhoonekarilane enam kui kolm aastakümmet tagasi arvatavasti gerberaistikutega Leedust. Meil muutus ta kiiresti ohtlikuks katmikala kahjuriks, kuid ta elab ja paljuneb meelsasti ka kodustel taimedel. Koju satuvad nad kõige sagedamini nakatatud lõike- ja potililledega. Sealt levivad karilased kiiresti teistele neile sobivatele toataimedele. Suvel tulevad kasvuhoonekarilased tuppa ka lahtistest ustest-akendest ning võivad end sisse seada rõdule viidud taimedel.

Toit. Kahjuri menüüsse kuulub väga palju taimeliike, kuid tal on ka oma lemmikud. Köögiviljadest eelistab karilane kurki ja salatit, hästi sobib ka tomat. Lilledest maitsevad talle eriti gerbera, hibisk, pelargoon ja fuksia, kuid sobivad ka päsmaslill, aster, begoonia, saialill, krüsanteem, tsineraaria, petuunia, jõulutäht, salvia, priimula, kingalill jne. Suvel võib kasvuhoonekarilasi leida kõrvitsal, maasikal ja vaarikal. Kindel lemmik on naistenõges, umbrohust eelistab ta vesiheina.

Välimus. Kasvuhoonekarilase valmikud meenutavad tillukesi liblikaid. Nad on väga väikesed, vaid 1,5-2 mm pikkused. Keha on kollakasvalge. Kaks paari tiibu on kaetud valge vahakirmega, mida eritavad tagakehas paiknevad vahanäärmed. Rahuolekus on tiivad katusekujuliselt kokku pandud. Tagajalad on musklilised, et saaks kiiresti hüppelt lendu tõusta. Pikergune (0,1 mm) muna on kollakasroheline, pool-läbipaistev ja kaetud vahakirmega. Vastne on kollakasroheline. "Kohvrikujuline" pupaarium on kaetud vahaniitide ja näsadega ning märgatav ka palja silmaga...

Kust neid otsida? Valmikud asuvad alati tipmiste lehtede alaküljel, neid näeb palja silmaga. Vähimagi puudutuse korral tõusevad nad lendu, kuid laskuvad samas kiiresti taimele tagasi. Valmiku meelisvärv on kollane oma kõikides toonides. Kui ajame nad lendu ja kanname ise kollaseid riideid, ei lasku nad tagasi taimele, vaid meie riietele. Nii kannamegi neid edasi teistesse tubadesse ja elupaikadesse. Munad on noortel tipmistel lehtedel, kuid märgatavad vaid luubiga. Vastsed asuvad lehering allpool, neid näeb samuti vaid luubiga. Pupaariumid on tipmistest lehtedest 2-3 leheringi allpool ja silmaga nähtavad.

Eluolu. Emane muneb tsüklite kaupa 10-20 muna noortele lehtedele. Ühel emasel võib olla 7-8 munatsüklit. Viljakus sõltub oluliselt toidutaimest: näiteks gerberal toitudes on kahjur märgatavalt viljakam kui tomatil. Esimese kasvujärgu vastne liigub lehel ringi, otsib sobiva toitumispaiga, surub suised taimekoesse ja hakkab imema mahla. Sellest hetkest alates jääb ta kuni valmiku koorumiseni liikumatult taime külge. Arengu kiirus sõltub temperatuurist, näiteks kestab 16° juures arengutsükkel kuni 60 päeva, 24° juures vaid 25 päeva. Soodsal suvel võivad nad areneda ka väljas, kannatades lühiajaliselt küllalt madalaid temperatuure. Toas ja soojas kasvuhoones paljunevad karilased aastaringselt, areng pidurdub veidi vaid kõige pimedamal aastaajal.

Kahjustus. Lehtedele tekivad kollased laigud, tugeva kahjustuse korral need kuivavad. Kahjur eritab mesikastet, mistõttu taim hakkab läikima ning kleepuma. Mesikastel areneb tahmtõbi ja taimed kattuvad tahmakorraga, mis omakorda halvendab fotosünteesi ja arengut. Inimesed võivad olla seeneoste suhtes allergilised. Valmikud kannavad edasi ka taimede viirushaigusi.

Kuidas nuhtlust vältida ja tõrjuda

* Enne taime ostmist piiluge alati lehtede alla ja liigutage taime. Kui märkate kahtlasi täppe, laike ja kas või ühte karilasevalmikut lendu tõusmas, ärge seda taime ostke, sest kergem on kahjurit vältida kui temaga võidelda.

* Hoidke alati uued taimed mõni aeg teistest eraldi, et olla täiesti kindel, et kahjureid pole. Sama kehtib ka suvel õues olnud taimede tuppatoomisel. Ka peenralt lõigatud lilli ärge laske toataimedega kokku puutuda.

* Et õigeaegselt pahategijad avastada, vaadake kord nädalas oma taimed hoolega üle, soovitatavalt luubiga. Kahtlased taimed isoleerige naabritest ning tehke täpselt kindlaks, millega/kellega on tegu.

* Ärge liialdage lämmastikuga väetamisel, lopsakas vegetatiivne kasv soodustab karilase arengut.

* Ümberistutamisel ärge kasutage vana mulda ja desinfitseerimata potti.

* Taimede veega piserdamine surub alla karilase arengu. Taimi võib ka seebiveega pesta või kasta väiksemad üleni vette.

* Valmikute püüdmiseks on parim vahend kollane liimpüünis. Riputage need taime lähedale ladva kõrgusele, sest valmikud kaugele ei lenda. Kollase värvi eelistamine saab karilasele saatuslikuks, sest taime liigutamisel õhku tõusnud valmikud laskuvad taime asemel kollasele püünisele. Valmikute püüdmiseks liigutage taimi iga päev. Kõiki isendeid te küll kinni ei püüa, kuid kahjuri arvukust vähendate kindlasti. Kollaseid püüniseid saab osta aiandusfirmast Schetelig, leidub ka toalilledele sobivaid.

* Kasvuhoonekarilast hävitavad mitmed parasitoidid, eriti kiletiivaliste seltsist. Tuntuim ja tõhusaim neist on enkarsia (Encarsia formosa), kes muneb karilase vastsesse või pupaariumisse. Parasiidi nukkumisel on must enkarsia nukk läbi karilase kesta hästi märgatav. Sageli on meie poole pöördunud kohkunud taimekasvatajad taimelehtedel olevate mustade täppide pärast. Tavaliselt osutub see enkarsiaks ja sellise leiu üle tuleb vaid rõõmustada. Enkarsiat saab osta samuti Scheteligist. Täitke vaid täpselt pakendil olevaid juhiseid ja abi saabub.

* Kodus ei soovita ma üldse kasutada keemilisi preparaate. Kui te otsustate seda siiski teha, siis proovige mürgi mõju algul ühel taimel või taimeosal. Mitte mingil juhul ärge pritsige taimi elu- ja magamistoas. Suvel pritsige rõdul ja jätke taim pärast mõneks ajaks sinna. Kui on vaja pritsida talvel, siis tehke seda hommikul enne tööle minekut vannitoas. Sulgege uks ja õhtul tuulutage põhjalikult kogu korter.

* Pritsimiseks kasutage vaid karilaste tõrjeks mõeldud preparaate. Sellekohane märge on alati pakendil. Järgige täpselt juhendis ettenähtud koguseid: koguse meelevaldne suurendamine on ohtlik. Oluline on teada, et karilane on resistentne paljude putukamürkide suhtes.

Karilase üks suurimaid lemmikuid on pelargoon. Temast lahtisaamiseks ärge kandke kahjuri lemmikvärvi – kollaseid - rõivaid, vaid riputage üles kollased liimpüünised.