Paljude jaoks, kes on otsustanud oma pööningu ümber ehitada, saab katuseaknast loodusliku valguse ja õhu allikas. Kui varem oli pööningu üks põhielemente vintskap, siis praegu on katuseaken muutunud neist populaarsemaks.

Katuseaknale pole mõni julgenud mõelda kartuses, et äkki tema omapärasele katusele ei olegi tehniliselt seda võimalik paigaldada. Siiski võib julgelt väita, et ühegi katusekattematerjali taha asi küll seisma ei jää. Toode sobib väga hästi levinuimate katusematerjalide, nagu kivi ja profiilplekk, kõrval ka roo-, sindel-, bituumen- ja isegi mätaskatusele. Velux Eesti müügijuhi Toomas Aavisto kinnitusel on katuseaknaid võimalik paigaldada ka sellistele materjalidele nagu laudis, kimm, laast ja betoon.

VBH Eesti katuseaknaüksuse tootejuhi Tarmo Väli sõnul on neil olemas kogemus Roto katuseakna paigaldamisest roo- ning mätaskatusele. Esimesel juhul tuleb loomulikult kasutada erilahendusi, sest roo paksus on üldjuhul ca 30–40 cm, kivi laine aga maksimaalselt 6–8 cm. Katuseaken peab tavaliselt jääma katusekattematerjalist kõrgemale, et ülevalt tulev vesi ei voolaks otse klaaspaketi peale. Akent ümbritsevad ääriseplekid juhivad vee enne külgedele ning sealt edasi juba allapoole. Sama põhimõte kehtib ka mätta puhul — katuseaken peab jääma kõrgemale, selle jaoks tuleb teha spetsiaalne kõrgendus.
Enim levinud on muidugi profiilsetele katusekattematerjalidele tellitavad aknad. Tarmo Väli sõnul on paigalduskomplekte põhiliselt kaks — profiilsetele ja siledatele katustele. Profiilse katusekattematerjali komplekti alaosa on varustatud tinapõllega, mis hiljem vajutatakse vastavalt profiili kujule (laineline, trapets). Siledatele katusekattematerjalidele mõeldud paigalduskompleki alumises osas on jäik alumiinium, mis surub ennast kenasti sinna vastu (valts-, bituumen-, laastukatus).

Katuse kalle on oluline, kuid mitte määrav

Samuti pole akna soetamisel piiravaks teguriks katuse kalle. Kui varem soovitati, et kalle võiks olla vähemalt 15°, siis praegu pole see enam takistus. Katuseakendega lahendusi saab luua kas või kumeratele katustele ning välja on arendatud aken ka lamekatusele.

Toomas Aavisto väidab samuti, et katuse kalle ei ole kõige tähtsam. Näiteks nende firma tooteid saab paigaldada 0–90° kaldega katustele ning spetsiaalne aken on mõeldud lamekatustele 0–15°. Lamekatuse akende juures kasutatakse klaaspaketti, mille välimine klaas on karastatud ning sisemine lamineeritud.
Mis juhtub, kui lamekatusele paigaldada spetsiaalse akna asemel nn tavaaken? “Lamekatustel soovitame kindlasti kasutada spetsiaalselt nendele mõeldud tooteid. Kui sinna paigaldada klassikaline katuseaken, mis on mõeldud 15–90° katustele, ei pruugi midagi juhtuda, kuid vesi võib siiski hakata sisse tungima, sest toode pole mõeldud vastavale katusetüübile. Kui kasutada aga vertikaalakent (seda kindlasti ei soovita!), on väga tõenäoline, et see ei pea lihtsalt vastu. Pealegi ei ole vertikaalakende juures kasutatud samaväärseid materjale kui katuseakendel,” seletab Toomas Aavisto.

Katuse kalle mängib rolli akna pikkuse valimisel. Mida laugem katus, seda pikem peab tulevase kasutusmugavuse eesmärgil olema aken. Näiteks levinud reegel on järgmine: 35–44° katusele sobib aken pikkusega 160 cm; 41–54° katusele 140 cm ja 52–90° katusele 118 cm pikkune.

Mõnel lamekatusel oleme märganud ka selliseid põnevaid lahendusi nagu püramiid- või kuppelaknad. Põhiliselt kasutatakse plastist valmistatud kupli ja püramiidi tüüpi aknaid tööstuslikes hoonetes. Aga ka nende puhul on ikka peetud silmas füüsikat — kõik, mis taevast alla tuleb, peab langema aknale teatud nurga all, muidu pole süsteem täiesti veekindel.

Aken mõistlikule kõrgusele

Muidugi on nii olulise toote puhul nagu katuseaken tähtis õige valik ning sama tähtis õige paigaldamine, sest hilisem ümbertegemine on kindlasti paras peavalu.
Katuseaknaid on erinevaid — nii kvaliteedi kui funktsioonide poolest. Näiteks avatakse mõnda akent alt, mõnda ülevalt. Aken, mille avamiseks kasutatakse allpool paiknevat linki, eeldab ruumis kõrgemat paigutust, et kasutajal oleks seda mugav lahti teha. See tähendab aga piiratud vaatevälja ning sellest tulenevalt piiratud ühendust välismaailmaga.

Ülalt avatavad katuseaknad tuleb nende kasutamise hõlbustamiseks paigaldada madalamale. Akende õige kõrguse ja asukoha valikul, mille puhul nende lengi ülaserv jääb põrandapinnast ca 2 m kõrgusele, on neid lihtne avada-sulgeda ning hea väljavaade tagatud. Ka mööbli saab paigutada akna alla, ilma et see takistaks akna kasutamist.

Mida kõrgemal aken asub, seda parema valgusefekti ta üldjoontes annab. Üle ka ei maksa pingutada, sest kusagilt jookseb mõistlikkuse piir. Liiga kõrgele paigutatud akendega ruumid tunduvad suletuna, ahistavana. “Katuseaken annab rohkem valgust kui tavaline vertikaalaken siis, kui teha siseviimistlus õigesti. See tähendab, et ülemine aknapale olgu horisontaalne ja alumine vertikaalne. Kui katuseaken paigutada väga kõrgele, on seda ebamugav kasutada. Sel puhul sobib elektriline aken või akna avamine pikendusvardaga. Alati on võimalik paigaldada ühe akna kohale teine aken, kui on vaja rohkem valgust. Kui aken on pandud kõrgele, jääb see toa osa, mis on katuseaknast allpool, valgustamata,” lisab Toomas Aavisto.

Tarmo Väli pakub otsustamisel abiks lihtsa reegli — katuseaken paiknegu sellisel kõrgusel, mis on pere keskmine rinnakõrgus. Kui aken on pandud liiga madalale ehk vastu põrandat, kukub valgus ainult sinna ette.

Katuseaknad lasevad tänu oma kaldasendile sisse rohkem valgust kui vertikaalaknad või näiteks vintskapiaknad, ent siiski tuleb arvestada ka ruumi suurust ja funktsiooni. Keskmise suurusega toa valgustarbe jaoks piisab ühest-kahest katuseaknast. Ruumis olevate katuseakende valgusava pindala peaks moodustama 10% kogu põrandapinnast, see tähendab, et 20 m2 suuruse ruumi aknaklaaside kogupindala peaks olema ligikaudu 2 m2.
Samuti on mugav ja omapärane kasutada katuseaknaid pööningukorruse vannitubades.

Toomas Aavisto sõnul on Veluxi katuseaknaid võimalik paigaldada gruppidesse (kõrvuti või üksteise alla, terrass-, cabrio- või katuseharjalahendus). Kõrvuti ja üksteise alla saab katuseaknaid panna nii palju, kui vaja. Lamekatuseaknaid on nii kinniseid kui ka avatavaid. Lisaks sellele on võimalik paigaldada klassikalist katuseakent (15–90°) ka lamekatustele, kui kasutada kaldenurga tõstjat.

Katuseakent valides tuleb pöörata tähelepanu sellele, millised on toote soojustehnilised näitajad (kindlasti selektiivklaasiga), sest vastasel juhul peab arvestama mitu korda suuremate soojuskadude ning ka kondensatsiooniprobleemidega. Samuti on soovitatav valida tuulutusklapiga aken (kasutusmugavus), mis tagab värske õhu ruumis.

Avada saab igat moodi ning ka elektrooniliselt

Veluxi katuseaknaid saab avada nii ülevalt kui alt. Viimaseid on erinevaid — selliseid, mis avanevad ülahingedest ja akna keskel asuvatest hingedest, aga ka taolisi, mis avanevad ainult akna keskel olevatest hingedest. Klassikalised Veluxi katuseaknad avanevad akna ülemises ääres asuvast käepidemest, millega koos läheb lahti ka tuulutusklapp. See teeb akna kasutamise mugavaks.
Roto pakub ainult avatavaid katuseaknaid, kas siis käsitsi, elektriliselt kaugjuhtimispudiga või seinalüliti abil ning teleskoop-avamisvardaga. Valik tehakse enamjaolt rahaliste võimaluste järgi, tehniliselt saab neid paigaldada enam-vähem kõikidele tava-katuseakendele.

Tarmo Väli sõnul on raske vastata küsimusele, kumb on parem, kas ülalt või alt avatav. See sõltub katuseakna kõrgusest põrandapinnast. Kui see asub ca 130 cm või suuremal kõrgusel või on tegemist pika aknaga, on ilmselgelt alt avatav käepärasem.
Kui aga aken paikneb põrandapinnale lähemal, on ülalt avatav mugavam, et ei peaks põrandal roomama.

Toomas Aavisto soovitab katuseaknad paigaldada nii, et akna alumine äär on põrandast 90–100 cm ning ülemine 200–210 cm kõrgusel. Nii on mugav katuseakent kasutada. Esimene tagab selle, et ka istudes avaneb kena vaade, teine aga, et püsti seisteski saab silm looduspiltidel puhata.

Pikemalt saab lugeda TM Kodu ja Ehituse novembri numbrist.
Vaata ka www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus