Kaunid kodud - kurvad murud

Minu kodutee läheb läbi uuseramute rajooni kaunite majade vahelt. Ning paratamatult jääb silm pidama ulatuslikel kuid kurvalt kolletavatel murudel nende ümber. Kas leiduks rohtu, mis avitaks?

Meie vanades taluaedades kujunes õuemuru aastakümnete jooksul looduslikult ning võibolla just seepärast püsib meis visalt arusaam õuemurust kui lihtsalt rohust. Kaasaegses aias ta aga seda enam ei ole. Muru on siin kujunduselement, mis võimaldab luua loomuliku ülemineku ühelt aia osalt teisele: lilledelt ilupõõsastele, sealt ehitistele jne., sidudes üksikud osad omavahel kokku ühtseks tervikuks. Tema rahulikul rohelisel taustal kerkib esile kasutatavate värvide ja vormide mitmekesisus. Lageda keskosaga murupind aitab aeda näiliselt suurendada. Murul on aias ka kindel praktiline ülesanne - ta on koht kus kõndida, istuda, mängida. Kaasaegne kodumuru on kultuur, mis vajab läbi kogu kasvuperioodi pidevalt kompetentset hoolitsust ja seda aastakümnete kaupa kogu tema eluaja jooksul. Praegu, kuumal ning kuival kesksuvisel ajal, tulevad ilmsiks kõik muru rajamisel- ja hooldamisel tehtud vead.

Mida ette võtta, et päästa juba olemasolevat?

- Kõige esimene asi oleks kuivanud murud korralikult ära kasta. Ka see on kunst omaette. Kastmisega tuleks alustada hilisõhtul kui maapind on jõudnud suuremast päevakuumusest jahtuda. Kastmisel kasutage vihmuteid. Tugeva joaga kastes uhute taimede juured mullast välja ja nad kahjustuvad kuumuses veelgi rohkem. Jälgige et murukamar saaks korralikult läbi kastetud: niiskunud pinnasekiht peaks ulatuma murutaimede juurte aktiivselt kasvava osani, mis asub keskmiselt 15-20 cm sügavuses. NB! Liigkuivanud pinnas, eriti liivapõhjaline, ei taha esialgu "vett sisse võtta" ja nii tekivad kergesti loigud ja kaldpindadel uhtevoolud. Sellisel juhul oleks vajalik murupind, enne põhjalikumat kastmist, kergelt ette niisutada. Muru, eriti kuivast juba kahjustatud muru, vajab põuaste päevade jätkumisel igapäevast kastmist. Alles nii selgub kahjustuste ulatus umbes nädalaga.

- Kui murupind on uuesti roheliseks muutunud, siis oleks aeg leostunud pinnasesse viia juurde toiteelemente, s.o. väetiseid. See on väga oluline just liivasel pinnasel kasvavate murude puhul. Kasutage spetsiaalseid tasakaalustatud koostisega muruväetiseid. Kui te aga soovite ära kasutada vanu varusid, siis tuleks hoiduda lämmastiku üleküllast. Lämmastik paneb murutaimed küll kiiresti kasvama, kuid samal ajal muudab nad vastuvõtlikuks haigustele ning murutaimed ei suuda õigeaegselt talvitumiseks kasvu lõpetada. Just praegu, juuli keskpaigas, ongi õige aeg viimast korda muru väetada. Väetisega kastetakse, või seda külvatakse, niiske mullapinnaga murule. Jälgige, et murutaimede lehed oleksid väetise külvamise ajal kuivad. Märjad lehed kahjustuvad väetise mõjul. Hea oleks murusid väetada orgaanilise väetise vesilahusega. Korralikult väetatud muru kasvab tihedaks. Varjulisemates kohtades ja väheviljaka mulla korral kipub murusse kasvama sammalt, mis korralikul väetamisel kaob.

- Kui olete oma muru taas kasvama saanud, siis on aeg murupind ka üle niita. Kõige õigem on mitte lasta tal kasvada pikemaks kui 8-10 cm. Pärast niitmist riisuge muru kohe puhtaks, sest mahalõigatud rohi hautab enda alla jäävaid murutaimi nagu iga malts ja pealegi - puhtaks riisutud muru näeb ka oluliselt ilusam välja. Korrapäraselt niidetud muru kasvab tihedamaks ning ta muutub tallatavamaks. Ärge laske murutaimedel kunagi väga pikaks "heinaks" kasvada, sest kõrgeid rohttaimi muruniidukiga niites kahjustuvad oluliselt nende juured, osaliselt kisub, ka väga hea niiduk, selliseid taimi juurtega välja. Kui see siiski juhtunud on, siis tuleks eelniitmine teha käsitsi ning mõne aja möödudes niidukiga üle niita. NB! jälgige, et kasutatava vikati või muruniiduki tera oleks tõesti terav. Nii on kahjustused väiksemad ja niitmistulemus ilusam.

- Kui on näha põuakahjustuste ulatus, siis järgmisena tuleks asuda nende likvideerimisele. Selleks valmistage pinnas uueks täiendavaks külviks ette. Kobestage laikude ulatuses pinnas ära ja tooge peale kompostimulda. Rullige murualus tasaseks ja külvake uus muruseeme. Seda tehakse tuulevaikse ilmaga ja õhtusel ajal. Muruseeme jääb valdavalt maapinnale ning maapinda tuleks vaid kergelt rehaga pealt kobestada. Vihmutage värsket külvi ja hoolitsege, et maapind oleks värske külvi all pidevalt niiske. Kui teil on piisavalt aega ja tahtmist, siis võib muru külvata ka praegu. Kui aga mõlemat napib, siis võiks täiendkülviga kannatada hilissuveni.

- Poodidest on praegu saada suures valikus kõikvõimalikke muruseemnesegusid. Enne seemne ostmist tehke endale selgeks, milline täpselt on teie muru kasvukoht ja milline saab olema teie muru otstarve. Sellest lähtudes ostke sobiv seemnesegu ja külvake see maha.

- Sügisel kaetakse murupind 1-2 cm paksuse kompostimulla - või kõdusõnniku kihiga. Sellega täidetakse ka suve jooksul tekkinud madalamad kohad ja lohud.

- Sügisene viimane niitmine peaks toimuma võrdlemisi hilja, sest pikaks kasvanud rohttaimed kahjustuvad talvel kergemini.

- Rullige oma muru, et see saaks tasane ja tugevapõhjaline!

Tegeldes muruga meenub mulle ikka ja jälle üks vana anektoot: Inglise aednikult küsitakse, kuidas saada tenniseväljakule klassikalist inglise muru. Mees selgitab hoolega, mida kõike selleks on vaja teha. Nii ka toimitakse, kuid kvaliteet ei kannata mitte kuidagi välja võrdlust inglise murudega. Pöördutakse uuesti sama mehe poole, et milles on küsimus. Inglane vaatab üllatusega küsijale otsa ning vastab: "Aga kas Te olete oma muru juba ka sada aastat hooldanud ja rullinud?"

Seega ärge oodake iseeneseslikku ja kiiret lahendust, korraliku kultuurmuru kasvatamine on pikaajaline ja Teie poolt aktiivset tegevust nõudev protsess. Aga tulemus on tõesti efektne.