Kavalad nipid, mida eestlased intensiivsel kütteperioodil kasutavad, et tuppa rohkem niiskust tuua

 (3)
Kavalad nipid, mida eestlased intensiivsel kütteperioodil kasutavad, et tuppa rohkem niiskust tuua
Foto: Alisa Anton/Unsplash

Külm ilm toob kaasa intensiivse kütteperioodi, mis muudab siseruumi õhu tervisele ohtlikult kuivaks, langedes teinekord soovitusliku 40-60 protsendi asemel suisa alla 10 protsendi.

Sel sügisel Philipsi poolt läbiviidud uuringust selgus, et kõige sagedasemaks terviseprobleemiks kütteperioodil on limaskestade kuivus ninas, mida täheldas 87 protsenti eestlastest. 49 protsenti eestlastest kaebasid ka kuiva ja ärritunud kurgu üle ning 15 protsenti arvasid, et kuiva õhu tõttu jäävad nad sagedamini haigeks.

Veidi alla poole ehk 49 protsenti vastanutest pole kodus ega kontoris õhuniiskuse taset kunagi mõõtnud ning vaid 16 protsenti vastanutest kasutavad õhuniisutit ja 7 protsenti õhupuhastit.

51 protsenti vastanutest kasutavad õhuniiskuse tõstmiseks aga „vanarahva“ tarkusi, millest levinuimad on järgnevalt välja toodud.

Veeämbrite paigutamine radiaatorite lähedusse

Üheks levinuimaks nipiks on kütteallikate ehk radiaatorite alla või kõrvale paigutada lahtiseid veeanumaid, mis suurendab veeauru osakaalu õhus. Poodides müüakse ka eraldi konksudega veeanumaid, mis ongi mõeldud radiaatorite külge riputamiseks.

Toataimed kui looduslikud õhupuhastid

Kuivast õhust annab taimedel märku näiteks pudenevad ning kollakas-pruunikaks tõmbunud lehed. Taimed pole pelgalt sisekujunduselemendid, vaid toimivad hästi ka õhuniisuti- ja puhastina, imedes õhus oleva saaste endasse lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste aukude kaudu. Väidetavalt võiks 85 ruutmeetrisel pinnal olla 8 kuni 9 keskmise suurusega toataime.

Seotud lood:

Järjepidev põranda pesemine

Väga tragid eestlased pesevad õhuniiskuse taseme tõstmiseks pidevalt põrandaid. Loogiliselt selline nipp isegi töötab ning hoiab paremini ära põrandasse tekkinud praod ja lõhed, kuid selleks, et küürimisest ka õhu niisutamisel kasu oleks, peaks põrandaid pesema vähemalt kaks korda päevas.

Pesu kuivatatakse radiaatoritel ja restidel, mitte kuivatis

Ühe nõksuna lasevad eestlased on pesukuivati asemel pesul koduõhu käes kas radiaatoril või pesurestil kuivada. Äsja pesumasinast tulnud linad ja riided kuivavad restil kuni kaheksa tundi ning selle aja vältel paiskavad nad mingil määra õhku ka vajalikku niiskust.

Tubade tuulutamine

Tööle minnes jätavad eestlased kaks-kolm akent lahti ning lasevad sellega koos värske õhu ja niiskuse tuppa. Tubade tuulutamine on kahtlemata kasulik, hea une eesmärgil võiks tuba tuulutada eelkõige enne magamaminekut, kuid kui õues niiskust napib, ei pruugi see meetod õhuniisutamise eesmärki siiski täita.

Duši all olles hoitakse vannitoa ust lahti

Ühe väidetavalt kasuliku nipina jäetakse õhuniiskustaseme tõstmiseks duši all käies vannitoa uks lahti, mille kaudu kandub veeaur ülejäänud tubadesse ning tõstab ka õhuniiskuse taset toas.