Keraamiliste ja looduskivipindade puhastamine — soovitused ja nõuanded
Sageli ei tehta vahet looduskivist ja keraamilise plaadi vahel. Looduskivide ja tööstuslikult toodetud keraamiliste plaatide turustamisel kasutatakse paraku sageli asjatundmatuid ja segadust lisavaid nimetusi.
Keraamilistel ja looduskiviplaatidel on ka sarnasusi — esiteks on inimestel nende hooldamise ja puhastamise kohta palju eelarvamusi. Teiseks on paigaldusviis sama, kõigepealt kinnitatakse plaatimisseguga aluspinnale ja seejärel vuugitakse. Peaaegu eranditult on vuugitäide nii põranda- kui ka seinapindade kõige poorsem koht, kust paistab pinna määrdumine esimesena välja.
Plaaditud pindade puhastamist alustatakse tihti vuukide pesemisega. Siin on omad riskid, sest vuugid ei ole kaugeltki nii vastupidavad kui plaadid. Liiga kõva nühkimise tagajärjel võib vuukide pind rabedaks muutuda. Suurem osa inimesi küll teab, et teras- või messingharja ei tohi kasutada, kuid tegelikult on võimalik vuugipinda kahjustada ka seda agaralt küüneharjaga küürides.
Kõige parem on regulaarne koristamine, sealjuures ei tohiks plaadivahesid pidevalt mehaaniliselt hõõruda. Ja tõhusaid pesuaineid kasutatakse siis, kui tõesti vaja on. Mitte mingil juhul ei kasutata neid lihtsalt igaks juhuks.
Alustame üldpuhastusvahendiga
Kui looduskivi- või keraamiliste plaatide pind on heas korras ja mustusel ei ole materjali sööbida lastud, on sellise pinna puhtana hoidmine üllatavalt lihtne. Tavakoristamiseks piisab üldpuhastusvahendist. Kes oma kodus olevaid looduskivi- ja plaatpindu regulaarselt, korra nädala või paari jooksul puhastab, võib ainult imestada, milleks on kauplustes nii massiliselt igat masti puhastustooteid.
Kodu koristamiseks mõeldud üldpuhastusvahend sobib hästi ka looduskivi- ja keraamilistele pindadele. Paljud eelistavad siiski kasutada spetsiaalseid puhastustooteid, mis on välja töötatud looduskivi- ja keraamilistel plaatidel esineva tüüpilise mustuse eemaldamiseks. Tihti on puhastusvahendites ka pinda kaitsvaid aineid.
Üldpesuained ja teatud keraamilistele plaatidele ja looduskivipindadele mõeldud puhastusained võivad olla neutraalsed või leelisesed. Tõhusa lahjendamata puhastusaine pH väärtus võib olla kõrge, näiteks 12,5. Selliste ainete kasutamisel pannakse kätte kaitsekindad, kaitseprillidki on asja eest.
Tuleks hoiduda asjatu koormuse rakendamisest keraamilistele ja kivipindadele. Isegi kui leelisene aine otsest kahju ei tee, siis pole mõtet lasta sel asjatult imenduda poorsetesse pindadesse, kust seda ei pruugi loputamisega täielikult välja saada. Sestap soovitatakse pinnad enne süvapuhastusaine kasutamist puhta veega märjaks kasta.
Tugevalt leelisesed (nagu ka happelised) ained ei sobi kõigi looduskivipindade puhastamiseks. Kodudes leidub neist põhiliselt vaid marmorit, nimelt poleeritud marmorit, mis võib leelisese ainega pesemise tagajärjel läike kaotada.
Mõõdukust ka happelise pesuainega
Rohkem on tuntud asjaolu, et kõik looduskivid ei kannata happelisi puhastusaineid. Kapriisne marmor on siingi nimekirjas esimene. Vuugisegud annavad aluselise reaktsiooni, mistõttu loogiliselt mõeldes peaks happeline pesuaine halba tegema. Ent vuukide puhastamiseks mõeldud ained on peaaegu eranditult happelised.
Happeliste ainete kasutamisel on riskid, aga nende kasutamiseks on ka oma põhjused. Kui leelisene pesuvahend eemaldab rasva ja suurema osa muust mustusest, siis katlakiviplekkidest saab lahti vaid happelise aine kasutamisel.
Hirm happeliste ainete kasutamise ees võib tuleneda sellest, et näiteks kahhelplaatide pinnalt eemaldatakse segujäägid happeliste pesemisainetega. Suurem osa tsemendipõhistest vuugisegudest laguneb tugeva soolhappe toimel. Kuid see on vaid asja üks külg.
Ainult pH väärtus ei ole kõikemäärav. Loeb ka see, mis happega on tegu, kui kange see on ja kui kaua happelisel ainel lastakse pinnal toimida.
Nii et kui vuugipuhastusvahendite kasutusjuhendis on kirjas lühike toimimisaeg, siis on sellel oma põhjus. Piisavalt lühike kontakt pinnaga võtab mustuse lahti, kuid ei riku vuugitäidise pinda. Kui aga puhastusaine vuukidele kauemaks jääb ja vuugid seejärel veel kõvasti üle nühitakse, siis võivad tagajärjed olla soovimatud.
Siingi kehtib soovitus pestav pind enne tõhusat puhastust märjaks kasta, sest ka happeline vuugipuhastusvahend ei imendu liiga sügavale niiskesse vuuki. Kindluse mõttes võib vuugid lõpuks veel leelise ainega üle pesta, et võimalikud happejäägid neutraliseerida.
Kaitseaine säästab tööd ja vaeva
Keraamilise või looduskiviplaadi poorsus ja kõvadus ei ole eraldiseisvad omadused — ka poorne pind võib olla kulumiskindel. Küll aga kipuvad poorsed looduskivid, glasuurimata keraamilised plaadid ja vuugid koguma mustust, mis pikkade hooldusvahede korral imendub pooridesse. Määrdunud pinda vaadates võib vägisi tunduda, et poorsus on viga või halb omadus. Aga ei, poorsus on lihtsalt teatud materjalidele iseloomulik omadus.
Õnneks on võimalik määrdumist ennetada, töödeldes poorsed looduskivi- või keraamiliste plaatide pinnad spetsiaalsete kaitseainetega. Mõistlik oleks teha seda kohe pärast paigaldamist.
Glasuuritud nagu ka mittepoorsed plaadid ei vaja kaitseainega käsitlemist. Sellisesse pinda aine lihtsalt ei imendu. Küll aga võib olla mõistlik tugevdada glasuuritud ja muidu tiheda struktuuriga plaatide vahel olevaid vuuke. Selleks on välja töötatud spetsiaalsed vuugikaitsevahendid.
Kaitseainete toimel muutub poorne pind vetthülgavaks. Mustuseosakesed ei kleepu kuigi kergesti paadi pinnale, rääkimata pooridesse imendumisest. Toimeaineks on enamasti fluori ühendid või siloksaanid, mis ei mõjuta plaadi välimust. Kaitseained kantakse pinnale näiteks mopi, pintsli või käsnaga, kuid leidub ka pihustatavaid aineid.
Kaitsevahendite kasutamises ei ole midagi keerulist, kui valitakse õige aine ja kasutatakse õigeid töövõtted. Näiteks on soovitatav varem kindlaks teha, milline aine sobib kuumale pinnale. Pärast pinna töötlemist tuleb sellel piisavalt kuivada lasta. Kerise tagust seina või kaminat katvate plaatide käsitlemise järel võiks kütteseadme korra kuumaks kütta, et kaitsevahendis sisalduvad lahustid lenduksid.
Plaatide ja vuukide kaitsevahendiga katmine ei päästa tavapärasest koristamisest, küll aga väheneb märgatavalt süvapuhastuse vajadus. Kaitsekihti uuendatakse alles poole aasta kuni paari aasta pärast, sõltuvalt kasutatavast ainest ja töödeldavast pinnast.
Pikemalt loe TM Kodu ja Ehituse aprilli numbrist.
www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus 
