Kevadiste aiatööde aeg on käes: õpi selgeks taimede kastmise rusikareeglid
Kui aiaomaniku unelmaks on tihe roheline muru ja õiteküllased lillepeenrad, tuleb selle eesmärgi saavutamiseks palju tööd teha: niita, kitkuda, lõigata ja kuivanud taimeosi ära korjata.
Muru vajab niitmist, taimed kastmist. Suvelilled närtsivad ja kuivavad, kui kastmine ununeb. Vesi värskendab, annab kasvujõudu ja tõstab taimede vastupanuvõimet.
Muru kastmise sagedus sõltub aluspinnasest ja mullatüübist. Nii muru kui muud taimed vajavad piisavalt paksu kasvumulla kihti, mis oleks vett läbilaskev, kuid samas mitte kiirelt kuivav. Põõsaste alla ja lillepeenardele võib levitada multši, mis seob vett, parandab mulla niiskusesisaldust ja ühtlasi pärsib umbrohtude kasvu.
Kuumus ja tuul tõstavad taimede veevajadust. Otsene päikesepaiste, kõrge temperatuur ja tugev tuul korraga panevad taimede vastupidavuse proovile. Tuul kuivatab muru ja suvelilli, kui taimede ainevahetus on intensiivne. Palava ilmaga aurustub vesi kiiresti. Aias sirutavad taimed oma juured sügavale kasvupinnasesse, kuid potis kasvavatel taimedel seda võimalust pole, mistõttu on nad palavuse ja veepuuduse ees üsna kaitsetud.
Millal ja kui palju kasta?
Kasta soovitatakse varahommikuti või õhtuti. Siis on õhk jahedam kui päeval ja niiskus aurub mullapinnalt aeglasemalt. Õhtuti vaibub sageli ka tuul. Kastmine tuleb ette võtta õigeaegselt ehk siis, kui sellest taimedele veel abi on.
Sobiv kastmisvesi on leige, pehme ja hapnikurikas. Kraanivesi sobib kastmiseks, kuid sisaldab kloori ja maksab raha. Kastmiseks võib kasutada suurde anumasse kogutud vihmavett. Ka pinnavesi – maapinnal asuvate mageveekogude nagu järvede, jõgede, tiikide jm vesi – sobib kastmiseks. Enne tarvitamist soovitatakse kastmisvett hoida mõnda aega anumates, kus see muutub hapnikurikkamaks.
Läänemere vee soolasisaldus on nii madal, et mere läheduses asuvat aiamaad saab häda korral kasta ka mereveega. Näiteks viljapuud, kapsa- ja peeditaimed kannatavad merevett, kuid marjapõõsaid, kartulit, porgandit ja sibulat ei soovitata sellega kasta.
Põuaperioodil on veevajadus suur, umbes 25 liitrit vett ruutmeetri kohta. See vastab 25 mm sajuvee või vihmutuse hulgale, millega muld saab umbes 25 cm sügavuseni märjaks. Suurte taimede ümber võib kaevata madala süvendi, mis saju või kastmise ajal veega täitub.
Kasta tuleb harvem ja põhjalikult – kuival ajal näiteks kord-paar nädalas ja nii, et vesi tungib sügavamale pinnasesse. Tihti ja vähe korraga ei ole soovitatav kasta, muidu jäävad taimede juured mulla pinnalähedasse kihti ja kuivavad põuaga kiiresti ära. Harv ja rohke kastmine soosib juurestiku arengut sügavamale, mis teeb taimed põuakindlamaks.
Muru kastetakse vastavalt vajadusele. Kui kaks nädalat järjest ei ole vihma sadanud, tuleb ehk kastmist kaaluda. Kui osad murutaimed on juba kolletama hakanud, ei muutu muruplats ka pärast rohket kastmist kuigi kiiresti uuesti roheliseks. Ka muru kastetakse harvem ja rohke veega. Pealmisel mullakihil lastakse kastmiskordade vahepeal kuivada.
Lillepeenrad ja tarbeaed
Sõltuvalt aluspinnasest, heintaimede juurdumisest ja kasvupinnase tüübist võib muru kuumusele pikemat aega hästi vastu pidada. Seevastu lillepeenardes ja eriti pottides kasvavad suvelilled vajavad pidevat tähelepanu ja hoolitsust. Kastmist vajavad ka tarbetaimed, sealhulgas köögiviljad, nagu näiteks kapsad, porgandid ja peedid.
Kui kastmise vajaduses ei olda päris kindel, võib mulla niiskust sõrmega katsuda või isegi mulda väikese augu kaevata. Kui põõsaste lehed hakkavad närbuma, muru kolletama, potililled viivitavad õite avamisega ja köögiviljad jäävad kiduramaks, on viimane aeg neid kasta.
Koorikuks kuivanud muld tuleks enne kastmist kobestada, et tagada mulla normaalne õhurežiim. Potitaimed, mille muld on läbi kuivanud, asetatakse mõneks ajaks veega täidetud suuremasse nõusse, et juured ja muld veest läbi imbuksid.
Kastmine on eriti vajalik vastistutatud taimedele ja suvelilledele. Muld, kuhu suvelilled, põõsad ja puud istutatakse, peab olema kohev, väetatud ja korralikult kastetud. Suuremaid taimi tuleb võib-olla kasta kogu esimese kasvuperioodi jooksul. Muru rajamisel soovitatakse mullapinda kasta kogu idanemise ajal, et tärkavad murutaimed ei kuivaks.
Mida võtta taimedega ette juhul, kui minnakse reisile või ollakse muidu pikemat aega kodust ära? Kui naabriga on head suhted, võib paluda temal taimede eest hoolitseda. Suvelillede võrsed võib enne kodust lahkumist umbes 10 cm pikkuseks tagasi lõigata, mis vähendab niiskuse aurumist.
Osad taimed saab panna alt kastetavatesse nõudesse. Potitaimed tuleks viia otsese päikesepaiste eest varju ja kõiki taimi tuleb enne lahkumist korralikult kasta.
Pikemalt loe TM Kodud ja Õued aprillinumbrist.
